Portaal:Astronoomia

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Astronoomia • Bioloogia • Füüsika • Keemia • Maateadus

Esiletõstetud artikkel


"Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos. See ilmus Tübingenis 1596.

Kepler püüdis selles Koperniku maailmasüsteemi raames mõista tol ajal tuntud kuue planeedi vaheliste kauguste proportsioone viie platoonilise keha (korrapäraste hulktahukate) abil. Ta paigutas need Saturni orbiidile vastava sfääri sisse.

See teos oli esimene avaldatud teos Koperniku maailmasüsteemi kaitseks.

Kepleri enda sõnul tuli talle idee 19. juulil 1595, kui ta Grazis õpetades demonstreeris Saturni ja Jupiteri perioodilist konjunktsiooni sodiaagis. Ta sai aru, et korrapärased hulknurgad seovad ainsat siseringjoont ja ainsat välisringjoont kindlates proportsioonides. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

ESTCube-1 pardalt tehtud fotod planeedist Maa.
ESTCube-1 pardalt tehtud fotod planeedist Maa.

ESTCube-1 pardalt tehtud fotosid planeedist Maa.

Taevakehi

Astronoome

Heinrich Wilhelm Olbers (1758–1840) oli saksa astronoom, arst ja füüsik. Ta avastas väikeplaneedid Pallase ja Vesta.


Ernst Abbe – John Couch Adams – Adelard – Apollonios Pergest – Walter Baade – Tadeusz Banachiewicz – Tycho Brahe – Giovanni Domenico Cassini – Jaan Einasto – Kalju Eerme – Eratosthenes – Ene Ergma – Francesco Grimaldi – Edmond Halley – Roopi Hallimäe – Urmas Haud – Edwin Powell Hubble – Liia Hänni – Hypatia – Enn Kasak – Johannes Kepler – ’Omar Khayyām – Abu al-Kindi – Indrek Kolka – Nikolai Kozõrev – Grigori Kusmin – Pierre-Simon Laplace – Robert Livländer – Christen Sørensen Longomontanus – Michael Maestlin – Johann Heinrich von Mädler – Isaac Newton – Tiit Nugis – Heinrich Wilhelm Olbers – Giuseppe Piazzi – Christian Pollas – Hugo Raudsaar – Regiomontanus – Carl Sagan – Arved Sapar – Aleksei Savitš – Sergei Scharbe – Bernhard Schmidt – Erich Karl Wilhelm Schoenberg – Peter Carl Ludwig Schwarz – Friedrich Georg Wilhelm Struve – Max Tegmark – Carl Friedrich Tenner – Johann Daniel Titius – Tõnu Tuvikene – Neil deGrasse Tyson – Ülo Veltmann – Tõnu Viik – Charles Villmann – Pehr Wilhelm Wargentin – Ernst Öpik

Mõisteid

aastaparallaks – aastavõrrand – afeel – ajavöönd – Alinda-tüüpi asteroidid – antroopsusprintsiip – apogee – Apollo-tüüpi asteroidid – asteroid – astrofüüsika – astronoomiline kevad – astronoomiline suvi – astronoomiline vaatlus – astronoomiline ühik – Bode seadus – boliid – deferent – Doppleri efekt – Dysoni sfäär – efemeriid – ekliptika – elliptiline galaktika – epitsükkel – esimene kosmiline kiirus – galaktika – geminiidid – geotsentriline maailmasüsteem – gravitatsiooniline punanihe – gravitatsiooniseadus – Gregoriuse kalender – heliotsentriline maailmasüsteem – Hubble'i seadus – häiritus – hüperhiid – Juliuse kalender – kaksikplaneet – kalender – kalendriaasta – Kepleri seadused – kesköö – kevadine pööripäev – kiloparsek – kohalik päikeseaeg – kollaps – komeet – kosmiline kiirus – kosmogoonia – Kuiperi vöö – kuuvarjutus – kvadrant – kvasar – kääbusplaneet – kääne – leoniidid – liigaasta – maaväline elu – meteoor – meteoorkeha – meteoriit – mitmikplaneet – must auk – nadiir – neutrontäht – nutatsioon– observatoorium – orbiit – orbitaaljaam – otsetõus – paljas silm – paokiirus – parallaks – parsek – perigee – periheel – perseiidid – planeedi definitsioon – planeet – planeetos – polaartelg – protogalaktikad – pulsar – punane hiid – punanihe – Päikese aktiivsus – Päikese laik – päikeseseisak – Päikesesüsteem – päikesetuul – päikesevarjutus – pööripäev – seniit – sodiaak – spiraalgalaktika – supernoova – Suur Pauk – tehiskaaslane – teleskoop – terminaator – tähesadu – tähesuurus – täheteke – täht – tähtkuju – Universum– valge kääbus – valgusaasta – virmalised – võrdpäevsus – vööndiaeg – Öpiku-Oorti pilv – ööpäev

Loendeid

Astronoomiaportaalist

Täiskuu
Täiskuu

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks.

Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja andurite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Loe edasi ...

Tsitaat

"Universum pole mitte ainult nii veider, kui me ette kujutame. Ta on veidram, kui me oskame ette kujutada."
J. B. S. Haldane (1892–1964)

Kuidas saad aidata?

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: