Portaal:Toit

Sojakaste (hiina keeles jiàng yóu, 醬油; jaapani keeles shōyu, 醤油; korea keeles ganjang, 간장) on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent.

Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm.

Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel määral tema valmistamisprotsessist ning toorainest. Loe edasi ...

Lõigud erisuguste tsitruste viljadest.

Ahjukartulid – Ahjuõun – Austrikaste – Besee – Borš – Dražee – Galantiin – Guljašš – Hapukapsas – Harissa – Hartšoo – Hernesupp – Kama – Kapsasupp – Karask – Kartulipuder – Kartulisalat – Kiluvõileib – Klimbisupp – Kohuke – Misosupp – Mongoolia tulepada – Mulgipuder – Oasupp – Panettone – Pannkoogid – Pasta – Pekingi part – Pirukas – Pitsa – Polenta – Ratatouille – Risoto – Salat – Seljanka – Supp – Sushi – Sändvitš – Sült – Tangupuder – Vastlakukkel

Vaata ka: Toitude ja toiduainete loend

Absint – Ale – Alkohoolne jook – Aniisiviin – Ayahuasca – Brändi – Caffè latte – Coca-Cola – Espresso – Grappa – Jäätee – Kalvados – Kohv – Konjak – Liköör – Mahl – Mate – Must tee – Nisuõlu – Piim – Pilsner – Roheline tee – Rumm – Sake – Siider – Šampanja – Tee – Tequila – Türgi kohv – Unicum – Vein – Vermut – Viin – Viljakohv – Viski – Õlu

Vaata ka: Alkohoolsete jookide loend

Bambusevõrsed – Banaan – Hakkliha – Hapukapsas – Hapukurk – Jahu – Jogurt – Juust – Kaalikas – Kala – Kartul – Keefir – Ketšup – Kohupiim – Konserv – Kookospähkel – Lagrits – Liha – Linnased – Maapähkel – Majonees – Maksapasteet – Mandel – Margariin – Mesi – Muna – Oliiviõli – Piim – Porgand – Rapsiõli – Riis – Rosin – Saago – Salaami – Seesamiõli – Sibul – Sidrun – Suhkrud – Sõir – Šokolaad – Tomatid – Vetikad – Vorst – Või – Vürtsikilu – Õun

Barbecue – Blanšeerimine – Flambeerimine – Frittimine – Gratineerimine – Grillimine – Hautamine – Kuivatamine – Keetmine – Marineerimine – Passeerimine – Pastöriseerimine – Praadimine – Röstimine – Soolamine - Toidu 3D-printimine

Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks.

Inimese toit võib olla taimset (teravili, kaunvili, köögivili, puuvili, marjad, suhkur jne) või loomset (liha, kala, piim, munad) päritolu. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal.

See siin on Toiduportaal, mis püüab tutvustada kõike eestikeelses Vikipeedias leiduvat, mis seondub toiduga. Palun lugege, parandage, täiustage artikleid ja kirjutage uusi!