Rein Raud

Rein Raud (sündinud 21. detsembril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, kultuuriteoreetik ja japanist. Olnud Tallinna Ülikooli rektor (2006–2011).

Eesti Päevaleht nimetas 2015. aastal Rein Rauda Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas.

Haridus

Raud lõpetas 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli. Aastatel 1980–1985 õppis ta Leningradi ülikoolis jaapani filoloogiat. 1988. aastal jätkas ta õpinguid Helsingi ülikoolis; 1993. aastal sai ta filosoofialitsentsiaadi kraadi (Lic. Phil) ning 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja "The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis" on avaldanud Eesti Humanitaarinstituut.

Karjäär

1989–1998 oli Raud Eesti Humanitaarinstituudi kolleegiumi esimees, aastast 2005 on ta samas professor ning 2012–2015 juhtivteadur. 1995-2016 on ta Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor. Tallinna Ülikoolis on ta olnud kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor ning aastast 2015 töötab ta seal vanemteadurina.

13. veebruaril 2006 valiti Rein Raud Tallinna Ülikooli rektoriks. Valimiskogus hääletas tema poolt 61 ja vastaskandidaat Andres Kollisti poolt 37 valimiskogu liiget. Erapooletuks jäi 2 valimiskogu liiget. Raua ametiaeg rektorina lõppes 2011. aastal.

Tegevus kirjanikuna

Raud on kirjutanud mitu ilukirjandusteost. 1990. aastal avaldas ta ajaloolise romaani "Kaupo", mis käsitleb muinasliivlaste vanema elu ja tegevust. 1991. aastal ilmus seiklusromaan "Ratsanik Melchior" (teine trükk 2016), mida on peetud Eesti üheks silmapaistvamaks imeulme romaaniks.

2005. aastal võitis Raua romaan "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004, ISBN 9985-802-73-X) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.

Raud on kirjutanud ka müütilise spagetivesterni "Vend" (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid Alessandro Bariccole ja Clint Eastwoodile. See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. "Vend" pälvis 2009. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna.

Aastal 2011 ilmus tema sulest romaan "Hotell Amalfi", mis räägib isekast sisekujundajast, kes saab ühel päeval kentsakatelt tegelastelt tellimuse kujundada parim hotell maailmas.

2012. aastal ilmus Raual mahukas romaan "Rekonstruktsioon". See on tõlgitud ka soome ja taani keelde.

Aastal 2015 ilmus postmodernistlik "Täiusliku lause surm", spiooniromaan traagilisest armastusloost nõukogude aja lõpus.

2017 ilmus romaan "Viimane kustutab tule" ja 2021 "Päikesekiri". 2023. aastal ilmunud romaan "Katkurong" pälvis A. H. Tammsaare kirjanduspreemia ja Virumaa kirjandusauhinna.

Tegevus publitsistina

Raud on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses. 2002. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud Ameerika Ühendriike kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna. 1999. aastal, pärast seda, kui Postimees kaotas ära kultuurileheküljed, saatis Raud 10 allkirjaga kirja PEN-klubi Norra osakonnale. Postimehe omanikust Norra kontserni Schibsted kritiseeriti seetõttu nii Norra kui ka Leedu ajakirjanduses.

Tunnustus

2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk
2004 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Hector ja Bernard")
2007 – Läti Ülikooli audoktor
2009 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Vend")
2011 – Vytautas Suure Ülikooli audoktor
2011 – Jaapani keiserlik Tõusva Päikese orden kuldkiirtega
2012 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
2012 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Rekonstruktsioon”)
2013 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Ja tuleb kord")
2013 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (Dante Alighieri "Vita Nova" tõlge)
2016 – stipendium "Ela ja sära"
2023 – Virumaa kirjandusauhind romaani "Katkurong" eest

Tsitaadid

"Eetika kursuses leidub teema "Kümme käsku – kas universaalsed elamise seadused?". Kui õppekava oleks vähegi tasakaalustatud, ei saaks niisugust küsimust esitada, sest ainuke ususalliv vastus sellele saab olla EI, ja nii oleksid kristlus ning judaism asetatud halba valgusse. /--/ Sest esimene pool kümnest käsust (2 Mo 20: 2–17) ei ole kuidagi seotud universaalse moraaliga, vaid on nõue jälgida ranget ideoloogilist doktriini ja erineb selles mõttes oluliselt näiteks budismi viiest ettekirjutusest (pancasila), mis inimeste uskumustele mingeid ettekirjutusi ei esita. Kriitikat võiks jätkata veel päris pikalt, ehkki ka nende näidete varal peaks olema selge, et tegemist on kristlust propageeriva ning seda teistest uskudest kõrgemale asetava õppekavaga. Ning kui see kohustuslikus korras koolidesse jõuaks, oleks olukord umbes sarnane, kui ühiskonna- ja riigiõpetust arendaksid koolides eranditult näiteks Kesk- või Reformierakonna liikmed."
"[K]ultuur kui niisugune ei seisne tabude ja keeldude negatiivses süsteemis, ta isegi ei toetu sellele. Kultuur põhineb positiivsel – väärtuste, vaadete ja uskumuste süsteemil, mida tema kandjad peavad õigeks, isegi kui see väljastpoolt vaadates näib väärivat kriitikat. See süsteem ei ole staatiline, sest peab igal hetkel andma oma kandjatele vastuseid küsimustele, mis aitavad neil oma maailma mõtestada. Kui ta oma ülesannetega enam toime ei tule, siis peab ta muutuma."

Olulisemad akadeemilised teosed

The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis. Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 1994.
Cultural Policy in Estonia. Strasbourg: Council of Europe, 1997. Koos Mikko Lagerspetziga.
Japan and Asian Modernities. London: Kegan Paul, 2007. Toimetaja.
Classical Japanese Philosophy. (Frontiers of Japanese Philosophy Series, vol.7) Nagoya: Nanzan Institute of Religion and Culture, 2010. Toimetaja, koos James Heisigiga
"Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse" Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013, 464 lk.
Practices of Selfhood. Cambridge: Polity Press, 2015. Koos Zygmunt Baumaniga. Eesti keeles "Iseduse praktikad", tõlkinud Olavi Teppan, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016, 228 lk.
Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture. Cambridge: Polity Press, 2016.

Isiklikku

Rein Raua vanemad olid kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vend on muusik ja raadioajakirjanik Mihkel Raud ning õde on kunstnik ja kirjanik Piret Raud.

Ta on abielus Rosita Rauaga ning neil on kaks last: poeg Juhan (sünd. 1988) ja tütar Laura Liina (sünd. 1994).

Raud on tuntud polüglotina.