
Trumeau on romaani ja gooti arhitektuuris laia ukseava keskel ukse sillust ja tümpanoni toetav tugipost, sageli skulptuurkaunistusega.
Trumeau üheks funktsiooniks keskajal lisaks raske, valdavalt monoliitse silluse toetamisele on peetud kiriku suurtele puitustele nende sulgemisel lisakinnituse pakkumist. Uksesammas puudub antiikarhitektuuris ja ilmub keskaja ehitistesse 11. sajandil.
Sageli on trumeau kaunistatud mõne isiku täisfiguuriga. Selleks võib olla kiriku kaitsepühak, alates 13. sajandi algusest aga Kristuse või Madonna kuju. Romaanikas on harvadel juhtudel (Moissaci kloostrikirik, Souillaci kloostrikirik) trumeau kujundatud bestiasambana.
Paljud trumeau-piilarid eemaldati barokiperioodil, et baldahhiinikandjatega protsessiooni sissepääsemine uksest oleks hõlpsam, osa purustati Prantsuse revolutsiooni ajal ja osa neist on tänapäevaks asendatud 19. sajandi historitsistliku uusloominguga.