Uno Ussisoo (12. mai 1920 Tallinn – 28. november 1993) oli eesti entsüklopedist ja tõlkija.
Ta lõpetas 1938. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Seejärel õppis ta aastast 1939 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta lõpetas 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina. Ta kuulus üliõpilasseltsi Liivika.[viide?]
Aastal 1943 arreteeriti Ussisoo SD poolt, ta viibis aastatel 1943–1944 Saksa vangilaagrites.[viide?]
1945. aastal arreteeriti ta NKVD poolt Tallinnas, ta viibis Eesti Ajaloomuuseumi teadusliku töötajana arreteeriti Uno Ussisoo koos kaastöötajatega 30. aprillil 1945 nn Ajaloomuuseumi protsessi käigus, süüdistatuna nõukogudevastase relvastatud ülestõusu kavandamises. Karistust kandis ta aastatel 1946–1956 Ivdeli ja Inta vangilaagrites Venemaal, tagasi Eestisse pääses aastal 1956.[viide?] Koos teiste ellujäänutega rehabiliteeriti ta 1958. aastal, lõplikult lõpetati süüasi 1991. aastal.
Ta tõlkis gruusia kirjandust ning kirjutas järelsõna Juta Bedia tõlgitud gruusia eeposele "Kangelane tiigrinahas".[viide?] Samuti tegi ta korduvalt mõjukaid ettepanekuid gruusia nimede transkriptsioonireeglite parandamiseks eesti keeles, näiteks põhjendades vajadust hõngusega häälikute selgeks edasiandmiseks. 1975. aastal vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis vastu võetud Gruusia nimede kirjutamise soovitus põhines Ussisoo ettepanekuil. Keelekorralduse ja õigekeelsuse küsimustega tegeles ta ka laiemalt.
Uno Ussisoo oli pikka aega tegev "Eesti nõukogude entsüklopeedia" ja "Eesti entsüklopeedia" toimetuseliikmena. Temalt pärineb ka teatmike sarja "A ja O" nimi, milleks teda inspireeris artikkel Karl August Hermanni koostatud esimesest eestikeelsest entsüklopeediast "Eesti üleüldise teaduse raamat" (I köite I vihik, 1900).
Uno Ussisoo maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule 3. detsembril 1993 (aadress VII, 50, J-198).
Tema isa oli haridustegelane Teodor Ussisoo.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)