 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Uno Veismann (sündinud 12. novembril 1934) on eesti astrofüüsik ja geofüüsik.
| Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Uno Veismann (sündinud 12. novembril 1934) on eesti astrofüüsik ja geofüüsik.
Uno Veismann sündis Läänemaal taluniku peres. Ta lõpetas 1957 Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsikaõpetajana. Täiendas end 1963. aastal Leningradis. Füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja astrofüüsikas kaitses ta 1968 Tartu Ülikoolis teemal "Elektrofotomeeter tähtede heleduste mõõtmiseks kahe teleskoobi baasil", juhendaja Nikolai Kuprevitš.
Aastail 1958–2015 töötas Veismann Füüsika ja Astronoomia Instituudis, Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis (AAI) ning Tõravere Observatooriumis vaneminsenerina, teadurina ja vanemteadurina.
Aastail 1970–1990 juhtis ta Nõukogude Liidu orbitaaljaamadele Saljut, Saljut-4, Saljut-7 ja Mir paigaldatud atmosfääri optilise kaugsondeerimise aparaatide arendamist.
Aastail 1980–1989 oli Veismann AAI kosmilise radiomeetria labori juhataja. Ta on töötanud külalisteadlasena Münchenis (1981) ja Berliinis (1983). Aastail 1983–2000 oli ka Tartu Ülikooli dotsent, aastast 2007 emeriitdotsent.
Juba 1961. aastal alustas Veismann loengute pidamist Tartu Ülikoolis. Ta on juhendanud praktikume arvutijuhitavate mõõtmiste, kaugseire pilditöötluse ja kosmosetehnoloogia aluste vallas. Tema juhendamisel on valminud üks doktoritöö ja kolm magistritööd.
Uno Veismanni uurimistööde teemad on keskkonna kaugseire optilises spektripiirkonnas, optilise kiirguse radiomeetria ja kosmoseuuringute tehnoloogia. Hilisemad tööd on osooni ja päikese ultraviolettkiirguse valdkonnas.
Veismann on kirjutanud populaarteaduslikke raamatuid ning avaldanud artikleid ajakirjades Horisont ja Akadeemia.