Urmas Altmeri

Urmas Altmeri (kuni 19. jaanuarini 1940 Karol Hermann; 28. märts 1918 – 21. detsember 1982) oli eesti biotehnoloog ja piimandusteadlane.

Perekond ja haridus

Ta sündis Poolas Vene tsaariarmee ohvitseri peres.[viide?] Põhihariduse omandas ta pärast Eestisse naasmist Põltsamaal.

Töökäik

Altmeri töötas Õisu Mikrobioloogia Laboratooriumis ja erikonstrueerimisbüroos Desintegraator.

Töötades alates 1948. aastast Porkuni ja Õisu piimakombinaadis, tegeles Altmeri piimhappebakterite uurimise ja nende rakendamisega piimanduses.

1952. aastal töötati Õisu laboris välja ja juurutati tootmisse atsidofiilbaktermass, mida kasutati dieettootena. Preparaat saadi juustutööstuse jääksaadusest piimavadakust ning töö autorite hulka kuulusid lisaks Altmerele Jaan Klaar, Elmar Lemming, Valter Rätsep ja Karl Voitk. Atsidofiilbaktermassi tootmine lõpetati Õisus 1963. aastal seoses laboratooriumi üleviimisega Vändrasse.

Altmeri oli ka toiduhüdrolüsaatide AU, AU-2 ... AU-8, AU-10 ja I-1 looja. AU tähistas tema perekonna- ja eesnime algustähte, teine oli 'induktori' lühend, number viitas aga sama aine järjekordsele modifikatsioonile. Esimene laiema leviga modifikatsioon AU-2 leidis kasutajaid juba 1950. aastail, kuid ametliku tootmisloa sai see alles 1976. Sellesama hüdrolüsaadi Desintegraatoris järgmisel aastal (1977) evitatud modifikatsioon AU-8 sai tootmisloa 1979. aasta juuni lõpus. Viimase tootmises kasutati efekti parandamiseks UDA-tehnoloogiat. Peale Nõukogude Liidu eksporditi seda ka Läände.[viide?]

1955. aastal asus Altmeri juustumeistrina tööle Vändra juustutööstuses. Tema osalusel loodi Vändrasse juustu eksperimentaalosakond, kus töötati välja Eesti juustu valmistamise tehnoloogia. Selle puhul kasutati tootmisprotsessi kiirendamiseks biopreparaate. Seda tehnoloogiat rakendati Eestis toodetud juustu valmistamisel.

1958. aastal tunnistati Eesti juustu valmistamise tehnoloogia leiutiseks ning selle autoritele anti preemia.

Kirjandus

Välislingid

Viited

  1. ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379217/325991/page/11
  2. ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379217/325991/page/14
  3. 1 2 3 4 5 Jannu Holsting (2004). Tuntud nimesid Vändra minevikust. Vändra. Lk 14–15.
  4. 1 2 3 4 "Eesti juustu ajalugu". Vaadatud 4. mai 2026.