Balti jaam

Peahoone

Balti raudtee jaamahoone oli algselt planeeritud ehitada Lillekülla, kuid Tallinna linnavalitsuse nõudel viidi see kesklinnale ja Tallinna sadamale lähemale Schnelli koplisse. Balti jaam oli raudteel ainus I klassi jaam.

1870. aastal avati arhitekt Rudolf von Knüpfferi projekteeritud jaamahoone, kuigi ehitustööd lõppesid alles kevadel 1871. Hoone avati pidulikult 15. mail 1870.

1965. aastal osaliselt lammutatud Balti jaama kahekorruseline paekivihoone oli sümmeetrilise fassaadiga. Üldilme kujundasid seinapinda liigendavad risaliidid, nurgaliseenid ja suured kaaraknad. Samalaadses stiilis on ehitatud Tallinn-Väike jaamahoone.

Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid igale reisiklassile eraldi piletikassad ning pagasiruum. Paremasse tiiba jäid I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakus tiivas oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile. Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid kui ka juhatuse ruumid Balti Raudtee Seltsile.

1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, kuid hoone taastati osaliselt aastaks 1945. 1965.–1967. aastail ehitati jaamahoone täielikult ümber. Hoone ümberehitamisel ja laiendamisel muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks. Esimesele korrusele ehitati kaks uut ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele. Peasissepääsu esist ja ootepaviljoni perroone katab osaliselt varikatus.

2004. aastal toimus jaamahoones taas põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile ehitati välja otseuksed. Piletikassad koondati ühte kohta. Hoone kõrvale vana taksopeatuse ja parkla kohale ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga. Ümberehituseks koostas projekti OÜ Arhitektid Muru & Pere ning sisekujunduse autor oli Taisi Kadarik.

Peahoone esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor. Teisel korrusel on restoran Travel, meremiiniga kaminasaal ja Shnelli Day Spa & Salon. Jaamahoones on Wi-Fi leviala.

2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts Go Group, kelle juht Tiit Pruuli tahtis teha Balti jaamast "rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja spaaga". Jaama kõrval alustas tööd Go Groupile kuuluv hotell Shnelli, mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat. Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.

Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv Edelaraudtee. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigiettevõttele Elron, kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise aga just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi Norbet Kaareste hinnangul "kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul". 2013. aastal avati Balti jaama reisikeskuses Selveri ketti kuuluv toidupood. Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.

Balti jaama peahoone on arvel arhitektuurilise kultuurimälestisena.

Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon

1965. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit). Aastatel 2001–2016 kasutati kahekorruseliseks ehitatud hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesel korrusel asusid turg ja Olympic Casino ning teisel tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknesid külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.

2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paiknes ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate Ülo ja Toomas Hage ettevõte Astri Kinnisvara OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu Lõunakeskus. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane. 2014. aasta septembris ostis ootepaviljoni OÜ RealWay.

2016. aastal otsustati maja täielikult renoveerida, kuna juurdeehitatud korrused mõjusid konstruktsioonile ohtlikult. Plaaniti maja taastada nii originaalilähedaselt kui võimalik: renoveerida esimese korruse fassaad nii, et perroonide poole tekivad seal kunagi olnud ajaloolised uksekohad, korrastada terrass ning taastada võimalikult suures mahus kaitse alla kuuluvad terratsopõrandad, mis olid seni olnud PVC- ja plaatkatte all peidus. Tööd loodeti lõpetada 2016. aasta hilissügiseks, kuid augustis polnud veel selge, mis hoones paiknema hakkab.

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa. 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla. Ühendavas osas alustas tööd 2015. aastal esimene Statoil (nüüd Circle K) Eestis, kus ei müüda autokütust. Varem asus seal tšeburekibaar.

Paviljoni on korduvalt kasutatud näituste ja väljapanekute tarbeks.

Ootepaviljonis avati 20. mail 2020 Burger Kingi restoran ning Tallink Ekspressi pood.

Kujutav kunst

Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne Teist maailmasõda Peet Areni pannoo, kus oli kujutatud kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus Roman Nymani maal "Aastaajad". Pannoo hävis ümberehituse käigus 1947. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd Viinistu Kunstimuuseumis Jaan Manitski kogus. Aastatel 1947–1965 olid peahoone seintel Punaarmee tagasitulekut jms kujutavad suured maalid. 2008. aastast on reisikeskuses Raoul Kurvitza pannoo "Rong".

Ooteplatvormid

2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad perroonid kõrgusega 110 cm ja rajati nende asemel uued perroonid kõrgusega 55 cm.

Alates 1. novembrist 2021 hakkas Balti jaamas kehtima uus raudteede numeratsioon, kus esimene tee algab Go Hotel Shnelli juurest ning liigub sealt loogilises järjestuses edasi (vasakult paremale) kuni Balti jaama turuni, kus asub üheksas tee. Ühes uue teede numeratsiooniga valmis Balti jaamas ka kaks uut (teed nr 8 ja 9) turupoolset ooteplatvormi koos raudteeharudega.

Balti jaamas asub kaheksa madalat teedevahelist reisijate ooteplatvormi:

• 1. platvorm teede nr 1 ja 2 vahel – 150 m;
• 2. platvorm teede nr 2 ja 3 vahel – 400 m;
• 3. platvorm teede nr 3 ja 4 vahel – 150 m;
• 4. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m;
• 5. platvorm teede nr 5 ja 6 vahel – 150 m;
• 6. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m;
• 7. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 156 m;
• 8. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 75 m.

Varasemas teede numeratsioonis puudusid teine ja kolmas tee, järjestus oli: 1. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m, 2. platvorm teede nr 4 ja I vahel – 400 m, 3. platvorm teede nr I ja 6 vahel – 150 m, 4. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m, 5. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 150 m, 6. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 150 m.

Riigisisesed rongiliinid:

Nimed

Balti jaam on kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal, Tallinna jaam.

Bussid alg- ja lõpp-peatusega Balti jaam

• 2, Balti jaam – Lennujaam – Mõigu,
• 21, Balti jaam – Landi
• 21B, Balti jaam – Kakumäe
• 41, Balti jaam – Landi
• 41B, Balti jaam – Kakumäe
• 59, Balti jaam – Pikakari
• 91, Balti jaam – Mustamäe
• 92, Balti jaam – Väike-Õismäe
• 93, Balti jaam – Pelguranna
• 94, Balti jaam – Priisle
• 95, Balti jaam – Viimsi keskus
• 96, Balti jaam – Vana-Pääsküla

Balti jaama peatust läbivad bussiiliinid

• 3, Vana-Lõuna – Pelguranna
• 8, Väike-Õismäe – Balti jaam – Äigrumäe
• 66, Priisle – Balti jaam – Pelguranna

Trollid alg-/lõpp-peatusega Balti jaam

• 84, Keskuse – Balti jaam
• 85, Mustamäe – Balti jaam

Trollidest

Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954 kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.

Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates 6. novembrist 1970. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembril sõitma liin nr 4 Balti jaamast Estonia teatrini. 24. märtsil 1971 lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda Sõpruse puiesteed Keskuse lõppjaama.

Trolliliin nr 5 avati 25. augustil 1971 ja nr 7 10. detsembril 1980..

Balti jaama peatust läbivad trammiliinid

• 1, Kopli – Kadriorg
• 2, Kopli – Vanasadam – Suur-Paala
• 5, Kopli – Vana-Lõuna