Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Juhid ja organisatsioon

Eesti NSV siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, 25. august 1940 – 17. märts 1941

 Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend#Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid

• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi sekretariaat, ülem E. Lepik; Nikolai Härms; V.Germes )(−1.1941); ülema asetäitja Vladimir Peresõpkin; 1. jaoskonna ülem Valentin Ots; 3. jaoskonna ülem Mihhail Parfenov;
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi parteikomitee, sekretär Viktor Tuulmets (-6. märts 1941);
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi II osakond. Osakonna ülem ja ENSV SARK rahvakomissari asetäitja Andrei Murro; osakonna ülema asetäitja Sergei Rotšin (1907–)
  • Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi III osakond. Osakonna ülema asetäitja Nikolai Mihhailov (1907–);
  • Eesti NSV SARK-i 1. eriosakond, 1. eriosakonna ülem Viktor Bradlei; Stepan Kustov (1911–);
  • Eesti NSV SARK-i 2. eriosakond, 2. eriosakonna ülem Mihhail Makarov (1902–);
  • Eesti NSV SARK-i 3. eriosakond, 3. eriosakonna ülem A. Krašennikov; Sergei Kingisepp (1909–1941)
  • Eesti NSV SARK-i uurimisosakond. Osakonna ülema asetäitja: Uurimisosakonna ülema abi Vladimir Markov (1912–); Johannes Kivi (1912–1955);
• Riikliku Julgeoleku Valitsus, SARK-i koosseisus, mille baasil moodustati 26. märtsist 1941 iseseisev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat;
• Eesti NSV SARK-i Vanglate osakond, millele allusid kõik Eestis asuvad vanglad (11) (Tallinna Keskvangla ja maakonnavangimajad). Osakonnaülem Mihhail Feodotov, ülema asetäitja Stepan Vekšin.
• Eesti NSV SARK-i kaadriosakond, Karl Hanson;
• Eesti NSV SARK-i Tuletõrje Valitsus, ülem L. Kondratjev;
• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus – ülem Peeter Petree, moodustati 11. septembril 1940.
• Eesti NSV SARK-i Piiri- ja sisevalve Valitsus, Johann Paul; (Piirivalve tegeles vaid Eesti-Läti piiri kontrolliga, merepiiri valve oli üle antud NSV Liidu Siseasjade RahvakomissariaadiNSV Liidu piirivalvevägedele juba juulis 1940, Vene-Eesti piiri kontrolli teostas vaid NSVL piirivalve).
• Eesti NSV SARK-i Maanteede (ehituse) Valitsus, ülem Naum Asnin;
• Eesti NSV SARK-i Perekonnaseisuamet (Vabariiklik Perekonnaseisuaktide Arhiiv), ülem oli Kull.
• Eesti NSV SARK-i Arhiiviosakond, ülem Boris/Bernhard Veimer (Arhiiviosakonnale allutati ka 4. septembrist 1940 senine iseseisev Riigiarhiiv Eesti Riigi Keskarhiivina) 15. augustil 1940 määrati arhiiviosakonna tööd juhtima arhiiviametisse suunatud julgeolekutöötaja Mihhail Organov. Okupeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Moldaavias ja Karjalas said arhiivide osakonnad 23. oktoobril 1940 Moskvast korralduse sisse seada arvestus kontrrevolutsioonilise elemendi kohta, mille all mõisteti kõiki eelnimetatud riigiametnikke, teenistujaid ja isikuid, keda kommunistliku ideoloogia järgi peeti ebalojaalseteks kodanikeks. Viie kuuga perioodil jaanuar-mai 1941 suudeti Eestis arvele võtta 37 794 isikut).
  • Eesti NSV SARK-i arhiiviosakonna ülema asetäitja 1940–1944 Mihhail Organov (28. IX 1905 Moskva oblast – 25. VII 1971), Eesti NSV SARK/SM arhiiviosakonna ülem 1944–1952.

Majanduslikud ja tehnilised osakonnad: finants-, auto-tehniline ja administratiiv-majanduse osakonnad.

• Eesti NSV SARK-i Eriinspektsioon, valvas SARK-i allasutuste sisekorra järele, määrates karistustena ka distsiplinaarkaristusi.
• Eesti NSV SARK-i Töö- ja paranduskolooniate osakonnale allusid Harku (PTK nr 1) ja Murru (PTK nr 2) parandusliku töö kolooniad, osakond liideti hiljem vangimajade osakonnaga.
• Omavalitsuste osakond (osakond likvideeriti 15.10.1940, enamik maa-, linna- ja vallavalitsuste järelevalve ülesandeid anti Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsusele)
• Hävituspataljonide Staap

Peale ENSV SARK keskaparaadi olid struktuuris ka piirkondlikud linna- ja maakonnaosakonnad ning jaoskonnad.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja piirkondlike asutuste moodustamine, 1940. aastal

• Peale NKVD kohalike organite tegutsesid veel Punaarmee koosseisu kuulunud repressiivasutused:
• Punalipulise Balti laevastiku 3. osakond ehk Eriosakond (3 отдел Краснознамённого Балтийского флота )-ülem divisjonikomissar Lebedev;
• TTPA 8. armee staabi 3. osakond ehk Eriosakond(Особый отдел НКВД 8-й армии)
• NSV Liidu SARK-i 2. ehk 23. raudtee-ehitiste kaitse diviis)i üksused, milles olid oma Eriosakonnad
• NSV Liidu SARK-i Sisevägede 63. laskurdiviis

Eesti NSV SARK-i tegevus 1940–1941

 Pikemalt artiklis Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

Pärast teise maailmasõja algust loodi NSV Liidu RKN määrusega number 1756-762сс vägede tagala ülema ametikohad, kellele allusid alates 25. juuni 1941 NKVD siseväed, Hävituspataljonid ja miilits,, Eestis asunud NSV Liidu Looderinde tagalaülemaks sai NKVD vägede kindralleitnant Sokolov, kelle alluvusse 26. juulil 1941 anti ka Eestis asunud NKVD piirivalve-, operatiiv-, konvoi-, raudteeehitiste valve ja eriti tähtsate tööstusobjektide valve väeosad[. Sõjavägede tagala ülemale allunud väeosade ülesandeks olid:

• korra hoidmine sõjavägede tagalas,
• teede puhastamine põgenikest,
• desertööride püüdmine,
• teede puhastamine sõjaväele (очистка путей сообщения),
• varustamise ja evakuatsiooni reguleerimine,
• side häireteta töö kindlustamine,
• diversantide likvideerimine.

28. augustil 1941 evakueerusid Eesti NSV SARK-i töötajad koos Nõukogude armeega viimastena Tallinnast laevadega Kroonlinna kaudu Kostromasse. Novembris 1941 vabastati ENSV SARK-ist kõik töötajad seoses koosseisude koondamisega. Jaanuaris 1942 mobiliseeriti nad 8. Eesti Laskurkorpusse.

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 415-138сс, 19. aprillil 1943 moodustati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ ning eraldati NSV Liidu SARK-i sõjaväe vastuluureorgani Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) eriosakonnad Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi haldusalasse. 15. mail 1943 moodustati Vastuluurevalitsus SMERŠ ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus.

Juhid ja organisatsioon

 Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend

Eesti NSV siseasjade rahvakomissari käskkirjaga nr 007 15. juulil 1944 moodustati operatiivstaap ja ühendatud operatiivgrupid, mille kohaselt olid pärast Eesti territooriumi vallutamist Punaarmee poolt Eesti NSV SARK struktuuris järgmised allüksused:

• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismi vastu võitlemise osakond, mis tegeles nõukogudevastase relvastatud vastupanuliikumisega.
• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Vastuluure SMERŠ-i osakond (СМЕРШ), mis tegeles SARK-i süsteemi töötajate ja Nõukogude Liidu piirivalve, sisevägede, miilitsa ja teiste relvastatud jõudude Nõukogude võimule lojaalsuse kontrolliga; ülem Konstantin Kolk
• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus ehk ENSV SaRK-i Miilitsavalitsus (УМ – Управление Милиции НКВД) – miilitsa keskaparaadina
• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Kohaliku Õhukaitse Osakond. Kohaliku Õhukaitse Osakond korraldas tsiviilobjektide kaitset. Hilisem ENSV SM Kohaliku Õhukaitse Staap ja Eesti NSV Tsiviilkaitse Staap.

29. juulil 1944 formeeriti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede Sõjatribunal.

• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsus, ülem Naum Asnin;
• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Parandusliku töö kolooniate osakond (vanglad), ülem riikliku julgeoleku kapten Ivan Strutšalin (augustis-septembris 1944)

Hiljem lisandus struktuuri veel:

• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond, ülesandeks oli kohapealsete sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. NSV Liidu GULAGi alluvuses. Ülemad: Viktor Lvov, Nikolai Santšuk.

Eesti NSV SARK-i tegevus 1944–1946