Evald Tipner

Evald Tipner

Evald Tipner
Isikuandmed
Täisnimi	Evald Tipner
Sünniaeg	13. märts 1906
Sünnikoht	Tallinn, Eestimaa kubermang, Venemaa keisririik
Surmaaeg	18. juuli 1947 (41-aastaselt)
Surmakoht	Tallinn, Eesti NSV, NSV Liit
Pikkus	194 cm
Positsioon	väravavaht, ründaja
Klubikarjäär*
Aastad	Klubi	M	(V)
1921–1941	Tallinna VS Sport	112	(18)
Kokku		112	(18)
Koondisekarjäär
Aastad	Koondis	M	(V)
1924–1939	Eesti	66	(0)
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad.

Evald Tipner (13. märts 1906 Tallinn – 18. juuli 1947 Tallinn) oli eesti jalgpallur, jääpallur, jäähokimängija ja kergejõustiklane. Jalgpallis mängis ta peamiselt väravavahina, kuid tegutses ka ründajana. Tipnerit peetakse üheks sõjaeelse Eesti väljapaistvamaks jalgpalluriks.

Tipner esindas aastatel 1924–1939 Eesti jalgpallikoondist 66 A-maavõistluses ning oli Eesti esimese iseseisvusaja enim koondisemänge pidanud jalgpallur. Eesti koondisega võitis ta Balti turniiri 1929., 1931. ja 1938. aastal. Klubijalgpallis esindas ta kogu karjääri Tallinna VS Sporti, kellega tuli kaheksa korda Eesti meistriks ning võitis 1938. aastal esimesed Eesti karikavõistlused.

Tipner oli edukas ka jääpallis, milles tuli seitsmekordseks Eesti meistriks ja esindas Eesti koondist. Lisaks tegeles ta jäähoki ja kergejõustikuga, võites viimases Eesti meistrivõistlustel medaleid kolmikhüppes.

Alates 2012. aastast kannavad Eesti meeste jalgpalli karikavõistlused tema nime Evald Tipneri karikavõistlused.

Elulugu

Evald Tipner sündis 13. märtsil 1906 Tallinnas lihunik Hans Tipneri perekonnas. Tema ema Julie Tipner (neiuna Ehrenpreis) oli pärit Narvast. Evaldil oli vanem õde Heli ning noorem vend, kes suri väikelapsena.

Tipner kaotas ema 1915. aastal, olles üheksa-aastane. Pärast ema surma osales tema kasvatamises suuresti vanem õde Heli. Ka õde tegeles aktiivselt spordiga: ta töötas Estonia teatris balletitantsijana ning mängis Kalevi tenniseklubis tennist. Pärast Esimest maailmasõda elas perekond taas Tallinnas, kus Tipneri isa abiellus uuesti.

Jalgpalliga hakkas Tipner tõsisemalt tegelema noorukieas. 1919. aastal võeti ta Tallinna Falkpargi poiste jalgpallimeeskonda. Falkpargi ümbrus oli tollal üks Tallinna noorte jalgpallikeskusi ning seal mänginud poistest jõudis hiljem mitu Eesti jalgpalli tipptasemele. Nooruses kasvas Tipner kiiresti ning 15-aastaselt oli ta oma meeskonnakaaslaste seas üks pikemaid. Täiskasvanuna oli ta 194 cm pikk, mis oli tema aja kohta jalgpalluri ja eriti väravavahi puhul ebatavaline.

1921. aastal liitus Tipner Tallinna VS Spordiga. Tema esimene teadaolev kohtumine klubi esindusmeeskonnas toimus 2. oktoobril 1921, kui Eesti meistrivõistlustel alistati Pärnu Tervis 4:0. Juba järgmisel hooajal kuulus ta Spordi meeskonda, mis võitis 1922. aasta Eesti meistrivõistlused. Finaalis alistati Tallinna Kalev 4:2 ning seejärel kinnistus Tipner Spordi esiväravavahiks.

Tipneri tugevusteks peeti tema kasvu kõrval kiiret reaktsiooni, head positsioonivalikut ja võimet raskeid palle tõrjuda. 1920. aastate teisel poolel kujunes temast üks Eesti tuntumaid jalgpallureid. Rootsis hakati teda pärast seal peetud kohtumisi nimetama „kummikätega meheks“ ning Eestis kinnistus tema kohta nimetus „kuldväravavaht“. Hiljem pälvis Tipner oma esituste eest korduvalt tunnustust ka välisajakirjanduses.

Kuigi Tipner sai tuntuks eelkõige väravavahina, oli ta mitmekülgne sportlane. Jalgpallis mängis ta vajaduse korral ka väljakumängija ja ründajana ning tegeles jalgpalli kõrval jääpalli, jäähoki ja kergejõustikuga. Tema läbimurre Eesti jalgpalli paremikku toimus 1920. aastate esimesel poolel ning 1924. aastal arvati 18-aastane Tipner juba Eesti jalgpallikoondise koosseisu Pariisi olümpiamängudeks. Olümpiaturniiril oli ta August Lassi varuväravavaht ega pääsenud väljakule. Sama aasta 3. juunil tegi ta aga Colombes'is Iirimaa vastu oma debüüdi Eesti A-koondises.

Klubikarjäär

Tipneri kogu klubikarjäär oli seotud Tallinna VS Spordiga, mille esindusmeeskonnas mängis ta 1920. aastate algusest kuni 1940. aastate alguseni. Jalgpalliajakirja Jalka andmetel kogunes talle Eesti meistrivõistlustel 112 mängu ja 18 väravat.

Tipner kujunes Spordi esiväravavahiks juba karjääri algusaastatel. 1922. aastal tuli ta klubiga esimest korda Eesti meistriks, kui finaalis alistati Tallinna Kalev 4:2. Järgneva kümnendi jooksul oli Sport Eesti jalgpalli edukamaid klubisid ning Tipner selle põhiväravavaht. Temaga väravas võitis Sport Eesti meistritiitli veel 1924., 1925., 1927., 1929., 1931., 1932. ja 1933. aastal ehk Tipner tuli kokku kaheksakordseks Eesti meistriks.

1920. ja 1930. aastatel kohtus Sport arvukate välisklubidega ning Tipner pälvis neis mängudes korduvalt tähelepanu. Üks tuntumaid kohtumisi peeti 1931. aasta juulis, kui Sport alistas Tallinnas Austria klubi Wiener AC 3:1. WAC oli samal aastal jõudnud Mitropa karika finaali ning selle väravas mängis Austria koondislane Rudolf Hiden. Eesti ajakirjandus tõstis võidu järel esile Tipneri tõrjeid. Hiljem meenutati Hideni hinnangut, et Tipner oli selles kohtumises mänginud erakordselt hästi.

Kuigi Tipneri põhikoht oli väravas, kasutas Sport teda ka väljakumängijana. Ta lõi väravaid nii mängust kui ka penaltitest. Aastatel 1930–1935 realiseeris Tipner Eesti meistrivõistlustel neli penaltit. Alates 1936. aastast mängis ta aeg-ajalt ka ründajana. 1. oktoobril 1936 lõi ta Tallinna Jalgpalliklubi vastu kolm väravat, mis oli tema esimene kübaratrikk Eesti meistrivõistlustel.

Ründajana oli Tipner eriti resultatiivne 1937/1938. aasta hooajal, mil ta lõi meistrivõistlustel seitse väravat. Tema kasutamine väljakumängijana eristas teda enamikust tolleaegsetest väravavahtidest ning Tipner kogus kogu karjääri jooksul arvestatava hulga väravaid ka väljaspool oma põhipositsiooni.

1930. aastate teisel poolel ei suutnud Sport enam Eesti meistritiitlit võita, kuid Tipner jäi klubi üheks keskseks mängijaks. Tema klubikarjääri üks viimaseid suuremaid saavutusi oli Eesti esimese jalgpalli karikavõistluse võit 1938. aastal. Võistluse rändauhinnaks pani Sport välja varem Eesti meistrivõistlustel kasutatud Eduard Saarepera karika.

Karikafinaalis kohtus Sport Tallinna Jalgpalliklubiga. 18. septembril 1938 Kadrioru staadionil peetud esimene finaal lõppes ka pärast lisaaega 1:1. Eesti Jalgpalli Liidu ajalookäsitluse järgi päästis Tipner Spordi selles kohtumises korduvalt vastaste väravavõimalustest.

Kuna esimene mäng võitjat ei selgitanud, toimus 6. novembril korduskohtumine. Tipner oli Spordi meeskonna kapten. Tallinna Jalgpalliklubi läks 25. minutil Osvald Kastanja-Kastani väravast juhtima, kuid Elmar Brenner viigistas neli minutit hiljem. Normaalaeg lõppes 1:1 ning lisaaja 97. minutil lõi Spordi võiduvärava Kleesmann. Sport võitis 2:1 ja tuli Eesti ajaloo esimeseks jalgpalli karikavõitjaks.

Tipner jäi Spordile truuks kogu oma aktiivse klubikarjääri jooksul. Tema ajajärgul võitis klubi kaheksa Eesti meistritiitlit ja ühe Eesti karika ning kohtus regulaarselt ka Eestit külastanud Kesk- ja Põhja-Euroopa tugevamate klubidega.

Koondisekarjäär

Tipner kutsuti Eesti jalgpallikoondisse juba 1924. aastal. Ta kuulus Eesti koosseisu 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis, kuid oli seal August Lassi varuväravavaht ega pääsenud Eesti ainsas olümpiamängus väljakule. Eesti kaotas 25. mail Pariisis Ameerika Ühendriikidele 0:1 ja langes turniirilt välja.

Tipner tegi Eesti A-koondises debüüdi pärast olümpiaturniiri lõppu 3. juunil 1924 Colombes'is peetud maavõistluses Iirimaaga. Eesti kaotas kohtumise 1:3. Debüüdi ajal oli Tipner 18-aastane.

1920. aastate teisel poolel kujunes Tipner Eesti koondise põhiväravavahiks. Tema esimeste koondiseaastate hulka jäid muu hulgas 1925. aasta 0:0 viik Poolaga, 1926. aasta 1:0 võit Läti üle ning 1927. aasta 5:0 võit Leedu üle.

Tipner osales Eesti koondisega korduvalt Balti turniiril. 1929. aasta turniiril Riias viigistas Eesti Lätiga 2:2 ning võitis Leedut 5:2, millest piisas turniiri võitmiseks. See oli Tipneri esimene Balti turniiri esikoht.

1931. aastal peeti Balti turniir Tallinnas. Eesti alistas Leedu 2:0 ja Läti 3:1 ning võitis taas turniiri. Mõlemas mängus kaitses Eesti väravat Tipner. Kolmanda Balti turniiri võidu saavutas ta Eesti koondisega 1938. aastal, kui Tallinnas alistati Leedu 3:1 ja viigistati Lätiga 1:1. Kokku tuli Tipner Eesti koondisega Balti turniiri võitjaks 1929., 1931. ja 1938. aastal.

Teised spordialad

Lisaks jalgpallile tegeles Tipner kõrgel tasemel jääpalli ja kergejõustikuga ning kuulus Eesti esimeste jäähokimängijate hulka. Tema mitmekülgsus oli sõdadevahelisele Eesti spordile iseloomulik: mitmed jalgpallurid tegelesid talvel jääpalliga ning võistlesid ka kergejõustikus.

Surm

Evald Tipner suri 18. juulil 1947 Tallinnas 41-aastaselt. Kolm päeva hiljem ilmunud ajalehe Noorte Hääl järelehüüde järgi oli surma põhjuseks pikk ja raske haigus; haiguse täpsemat diagnoosi järelehüüdes ei nimetatud.

Noorte Hääl nimetas Tipnerit oma põlvkonna üheks populaarsemaks Eesti sportlaseks ning rõhutas, et tema tuntus ei piirdunud Eestiga. Järelehüüdes märgiti, et tema väravavahitööd oli hinnatud muu hulgas Pariisis ja Stockholmis ning teistes Euroopa linnades.

Ajaleht meenutas ka 1931. aastal Tallinnas peetud Tallinna Spordi ja Viini Wiener AC kohtumist. WAC-i väravavaht Rudolf Hiden, keda peeti tollal Euroopa paremikku kuuluvaks väravavahiks, oli Tipneri esitust pärast mängu kõrgelt hinnanud. Järelehüüdes kasutati seda meenutust Tipneri rahvusvahelise maine iseloomustamiseks.

Tipneri surma ajaks oli tema viimasest mängust Eesti jalgpallikoondises möödunud kaheksa aastat. Koondisekarjääri jooksul oli ta mänginud Eesti eest 66 A-maavõistlust ning püsinud sõjaeelse Eesti enim koondisemänge pidanud jalgpallurina.

Evald Tipner on maetud Tallinna Liiva kalmistule.

Pärand ja tunnustus

Tipneri 66 mängu Eesti jalgpallikoondises oli Eesti esimese iseseisvusaja rekord. Sõjaeelsetest Eesti koondislastest järgnes talle Eugen Einman 64 ja Eduard Ellmann-Eelma 60 mänguga. Tipneri koondisemängude arv jäi Eesti jalgpalliajaloos üheks sõjaeelse perioodi silmapaistvamaks statistikasaavutuseks.

Tipneri elu ja sportlaskarjääri käsitleb Tiit Lääne 2005. aastal ilmunud raamat Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu. 2019. aastal märkis ajakiri Jalka, et Tipner oli üks vähestest Eesti jalgpalluritest, kellest oli selleks ajaks ilmunud eraldi raamat.

2012. aastal andis Eesti Jalgpalli Liit Eesti meeste karikavõistlustele uue trofee, mis nimetati Tipneri järgi Evald Tipneri karikaks. Tipneri nime valikut seostati tema rolliga Eesti esimeste karikavõistluste ajaloos: ta oli 1938. aastal esimese Eesti karikavõitja Tallinna Spordi väravavaht ja kapten ning paistis mõlemas finaalkohtumises silma oluliste tõrjetega.

2013. aastal valmistatud Tipneri karikas on 53 sentimeetrit kõrge ning selle kujunduses on kasutatud Eesti Jalgpalli Liidu sõjaeelsest embleemist inspireeritud motiivi. Eesti Jalgpalli Liit kasutab võistluse nimena Evald Tipneri karikavõistlused.

2014. aastal, Eesti jalgpalli 110. aastapäeva puhul, koostas Jalka koostöös spordiajaloolase Tiit Läänega Eesti jalgpalli kõigi aegade sümboolsed A- ja B-koondised. Tipner valiti kõigi aegade A-koondise väravavahiks. Samas avaldatud Eesti kõigi aegade 11 parema jalgpalluri pingereas paigutati ta kolmandale kohale Mart Poomi ja Ragnar Klavani järel. Kümme aastat varem koostatud pingereas oli Tipner olnud teisel kohal.

2015. aastal valiti Tipner vastloodud Eesti Spordi Kuulsuste Halli 50 avaliikme hulka. Kuulsuste halli liikmetele on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis pühendatud personaalsed väljapanekud, mis hõlmavad autahvlit, videolugu ja ülevaadet sportlase elust ning saavutustest.

2016. aastal arvas Eesti Rahvusringhääling Tipneri loo Eesti spordisajandi saja olulisema spordiloo hulka, käsitledes teda koos Mart Poomiga Eesti eri ajastute silmapaistvate väravavahtidena.

Saavutused

Vaata ka

• Evald Tipneri karikas
• Eesti jalgpallikoondislaste loend
• Tallinna VS Sport

Viited

Kirjandus

• Tiit Lääne. Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu. Põltsamaa: Tiit Lääne, 2005. 243 lk.
• Indrek Schwede. Eesti jalgpalli ajalugu. I osa. 2022.

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• Evald Tipner FIFA andmebaasis