B2-vitamiin

Riboflaviin
Füüsikalis-keemilised omadused
Keemiline valem C17H20N4O6
Molaarmass 376-36
Sünonüümid
Riboflaviini struktuurivalem

B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Allikad

Saamine ja depood

Toidus on B2-vitamiin koensüümina flavoproteiinides (v.a piimas). Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina (seda soodustavad sapphapped).

Imendumist pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, mitmed antibiootikumid, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes FMN-is, millest tekib FAD. Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärehormoonid. Tagavara neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu peab seda saama pidevalt toiduga; seda sisaldavad näiteks piim, jogurt, maks, kala ja spinat.

Biofunktsioonid

Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt:

Defitsiit

Normaalsel toitumisel ei esine. Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid, piimatoodete puudus toidus ja kestev väga rohke suhkru tarbimine viib teatud defitsiidi kujunemisele.

Esmatunnused:

B2-avitaminoos:

NB! Enamasti on B2-avitaminoosi korral tegu ka tiamiini, niatsiini, B6-vitamiini ja foolhappe defitsiidiga.

Manustamine

Vajalik on kolmetasandiline lähenemine:

Manustamine on hädavajalik defitsiidile viitavate sümptomite korral.

Vitamiini oskuslik/adekvaatne manustamine ravi ühe komponendina võib olla efektiivne alkoholismi, pellagra, Alzheimeri tõbi, parkinsonismi, dermatiidi, katarakti ja muude haiguste korral.

Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, B6-vitamiini, C-vitamiini ja foolhappega.

Päevane ohutu koguannus korduval manustamisel on 100 mg ja ühekordsel 200 mg. Toksilisust pole täheldatud.

Ajaloolist

Enam-vähem samal ajal Paul Karreriga (1935) teatas Kuhn B2-vitamiini struktuuri kindlaksmääramisest ja sünteesimisest. Ta eraldas ligi 1 grammi riboflaviini 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k skim milk), ühtlasi oli ta esimene, kes vitamiini eraldas. Paul Karreri koostatud sünteesimeetodi võttis vitamiini sünteetiliseks tootmiseks kasutusele Hoffmann–La Roche.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,
  2. ↑ Wilhelm Friedrich, "Vitamins", lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)
  3. ↑ Laylin K. James, "Nobel Laureates in Chemistry", 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  4. ↑ Walter Sneader, "Drug discovery", lk 230, 2005, John Wiley Sons, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), ISBN 978-0-471-89979-2