Rasmus Puur

Rasmus Puur (täisnimega Mart-Rasmus Puur; sündinud 23. märtsil 1991) on eesti helilooja, dirigent ja kultuurikorraldaja; kes oli aastatel 2021–2026 Eesti presidendi kultuurinõunik.

Ta on noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri repertuaari.

Haridus

Rasmus Puur on õppinud Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Lühikest aega õppis ta Tartu Ülikoolis kirjandus- ja kultuuriteadust.

2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude bakalaureusekraadiga kompositsiooni erialal (õppejõud Tõnu Kõrvits ja René Eespere). Lisaks õppis ta dirigeerimist Tõnu Kaljuste juures. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe raames õppis ta 2021. aasta sügissemestril vahetusüliõpilasena Soomes Sibeliuse Akadeemias Juhani Nuorvala käe all. 2022. aastal lõpetas ta EMTA magistriõppe heliloomingu erialal cum laude Tõnu Kõrvitsa õpilasena.

2012. aastal osales ta kuus Grammyt pälvinud USA helilooja ja dirigendi Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursusel Hollandis.

Muusika koolipõlves

Koolipõlves õppis Puur neli aastat klaverit ja laulis kokku kümme aastat koorides; esimese solfedžotunni sai alles kõrgkoolis.

Kohe Jakob Westholmi Gümnaasiumi esimesest klassist peale laulis Rasmus Puur poistekoori Revalia ettevalmistuskooris (dirigent Alla Eenma) ja aastatel 1998–2000 poistekooris Revalia (dirigent Hirvo Surva). Aastatel 2001–2010 laulis ta dirigentide Venno Laulu ja Hirvo Surva juhatusel Estonia poistekooris. Kuuenda klassi poisina läks ta vanemate teadmata muusikali "Oliver!" (2003, lavastaja Georg Malvius) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta kaasa lööma peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.

Reaalmažoor

Tallinna Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber Edmar Tuulega 2007. aastal noorteorkestri Reaalmažoor (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks.

Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, kokku anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati.

Töökäik

2015. aastast töötab Rasmus Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli keelpilliorkestri dirigendina. Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.

11. oktoobrist 2021 on ta ka Eesti presidendi kultuurinõunik.

Loominguline tegevus mujal

Rasmus Puur on olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt Jarek Kasari ooper "Katuselt" (2011, NO99 Põhuteater) ja muusikal "Shrek" (2013, NUKU)). Ta on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatri, Eesti Draamateatri, Rakvere teatri ja Kinoteatri / Nargen Opera lavastustele.

2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.

Rasmus Puur on ka hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (nt Jarek Kasari / Uku Uusbergi "Katuselt" (2011), Priit Pajusaare "Prints ja kerjus" (2013) ja "Lotte unenäomaailmas" (2015, Vanemuine)).

Laulupeod

Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" laulupeo teema ideekavandi "Noored juured" autor (koos Veiko Tubinaga), sümfooniaorkestrite liigi dirigent ja peadirigendi assistent, 2019. aasta XXVII üldlaulupeol "Minu arm" aga segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut.

„Rasmus Puur, tema eelmisele noorte laulupeole kirjutatud laul „Meie” Anna Haava tekstile ja tema enda dirigeerimisel: see ei olnud väga lihtne lugu, seal oli palju päris keerulisi üleminekuid, aga see muusika oli täis nii meeletult energiat. Kõik koorid olid suutnud selle väga korralikult ära õppida ja see, kuidas Rasmus Puur seda juhatas. See oli väga vaimustav! Ma arvan, et selle lauluga juhatas Rasmus Puur ennast väga pikkadeks aegadeks laulupeo üldjuhi pulti.“

– Paljude laulupidude üldjuht Ants Üleoja

Helilooming ja tähtsamad ettekanded

Rasmus Puuri loomingut on esitanud paljud eesti kutselised kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooperi Estonia orkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Nargenfestivali orkester, Eesti Rahvusmeeskoor) ja harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooperi Estonia poistekoor, Collegium Musicale).

Autorikontsert "Hetked"

1. augustil 2014 toimus Tallinna lauluväljaku Klaassaalis Rasmus Puuri autorikontsert "Hetked", Nargen Festivali orkestrit dirigeeris Rasmus Puur ise. Kavas olid Rasmus Puuri teosed

Muusikaline jutustus "Sipsik" ja autoriplaat

2016. aasta kevadel esietendus Rasmus Puuri kirjutatud kogupereteos "Sipsik" (Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel), sama aasta lõpuks salvestati see muusikaline kontsert-jutustus ka CD-plaadi jaoks. Teos on kirjutatud tekstilugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile. CD-plaadil loeb Eno Raua lasteraamatu tekste näitleja Anu Lamp, teda saadavad Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Viola Asoskova klaveril ja Tallinna Kammerorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.

Shakespeare ja teatri draamalavastuste muusika

27. oktoobril 2012 esietendus Tallinna Linnateatri Taevalaval William Shakespeare'i näidend "Hamlet" (lavastaja Priit Võigemast), mille muusika autor on Rasmus Puur.

2016. aastal kirjutas Puur muusika Marc Normani / Tom Stoppardi / Lee Halli näidendile "Armunud Shakespeare". Tüki lavastas Georg Malvius ja see esietendus 27. novembril 2016 Eesti Draamateatri suures saalis.

Nende vahele mahtusid veel järgmised Rasmus Puuri muusikaga draamalavastused:

2018. aasta 6. oktoobril esietendus Ugala teatri Black Boxis Nick Payne'i "Tähtede seis" (lavastaja Ringo Ramul), ka selle muusika autor on Rasmus Puur.

2021. aasta suveks valmis Ugala teatri 100. aastapäeva puhul kogumikplaat Ugala lavastustes kõlanud muusikast, mille on keelpilliorkestrile seadnud Rasmus Puur. Muusikat esitavad džässansambel ja VHK keelpilliorkester, dirigent on Rasmus Puur.

Ooper "Pilvede värvid"

2017. aastal jõudis Estonia teatris lavale tema debüütooper "Pilvede värvid" (Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi teemadel, libretist Laur Lomper, lavastaja Roman Baskin). Teos valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks (Puur võitis 2014. aastal rahvusooperi Estonia sel puhul korraldatud ooperiloomingu konkursi) ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 Estonia teatrisaalis. Peaosades olid Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Mati Turi, Juuli Lill, Janne Ševtšenko ja Ita Ever. Dirigeeris Kaspar Mänd. Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale. Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020, 23. veebruaril 2020 näidati salvestatud ooperietendust esimest korda Eesti Televisiooni põhitelekanalis. Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil 2021 ilmus ka ooperi DVD.

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale minnakse kauaks või päriselt ära ka nüüd, vabaduse päevil.

Muusikakriitik Maria Mölder on esile tõstnud, kui huvitavalt on Rasmus Puur ooperis kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorte­rahutuste stseenis oli kuulda J.M.K.E. "Tere, perestroika!", ülem­nõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."

Ooperit "Pilvede värvid" kirjutama hakates oli Rasmus Puur 24-aastane ja ooperi esietenduse ajal 26-aastane.

Muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära"

Kevadel 2017 esietendus Kultuurikatlas tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära" (lavastaja Priit Võigemast). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted". Esitajad: neidudekoor Kammerhääled ja Estonia noormeestekoor.

"Meie juured ei ole lapsepõlves" – esiettekanne Soomes

22. veebruaril 2018 toimus Rasmus Puuri uudisteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" (Karl Ristikivi tekstile) maailmaesiettekanne Helsingis Aleksanterin Teatteris. Kooriteos on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale. Helsingi Aleksanteri teatris toimunud kontsert oli Soomes elavate eestlaste kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks. Kontserdi peakorraldaja oli Helsingi Eesti Muusikastuudio.

Kantaat "Unes nägin ma Eestimaad"

Ka kantaat "Unes nägin ma Eestimaad" valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. See on 45 minuti pikkune suurvorm, mis on inspireeritud kunstnik Anu Raua loomingust ja ideedest. Tekstide autor on Doris Kareva. Esiettekanne toimus 23. veebruaril 2018 Pärnu kontserdimajas. Teose esitasid Pärnu Linnaorkester, VHK keelpilliorkester, Pärnu koorid, teksti luges Tõnis Rätsep, vokaalsolistid olid Mati Turi ja Meelika Hainsoo, dirigeeris Rasmus Puur.

Kooritsükkel "Kauged jõulud" ja RAM

2018. aastal tuli Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – kooritsükkel "Kauged jõulud".

Veljo Tormise töö jätkaja

2020. aastal kirjutas Rasmus Puur Veljo Tormise märkmete põhjal maestro poolelijäänud ooperi "Mere keskel on mees", mille aluseks on Eino Leino näidend "Lalli"; libreto on kirjutanud Sakari Puurunen (koos Lea ja Veljo Tormisega). Ooperi "Lalli ehk Mere keskel on mees" maailmaesietendus toimus 6. ja 7. augustil 2022 Tallinnas Pirita kloostri varemetes, selle muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Veiko Tubin.

„Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "Raua needmine".“

– Dirigent Tõnu Kaljuste (28.07.2022)

"Viiulikontsert" – 2020. aasta Eesti parim heliteos

2020. aasta 13. septembril toimus Pärnu kontserdimajas Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne. 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.

„See on erakordne teos, Rasmus Puur on nii hästi kasutanud kõiki võimalusi. Ta on kirjutanud tsüklilise teose, kus on monoloogi, viha, armastust. Seal on kõik emotsioonid koos. Ja kuna Puuri kontserdil ei ole aastasadade pikkust traditsiooni, siis me saame ise neid traditsioone luua.“

– Nielseni konkursi võitnud viiuldaja Hans Christian Aavik ("Aktuaalne kaamera", 21.04.2022)

2021. aasta uudisteos "Écoutez vous"

2021. aasta 23. aprillil kõlas klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt esituses esiettekandes Puuri uudisteos "Écoutez vous". Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i Klassikaraadio.

Teos on kirjutatud festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja valutab südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".

2023: mitme instrumentaalteose esiettekanded

17. märtsil 2023 toimus Saksamaal Kieli muusikafestivalil Rasmus Puurilt tellitud instrumentaalteose vioolale ja klaverile esiettekanne.

11. mail 2023 lõpetati Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri hooaeg kontserdiga, kus tuli esiettekandele Rasmus Puuri kolmeosaline oboekontsert (solist oboel Kalev Kuljus, dirigent Mihhail Gerts). Toomas Velmeti sõnul on see teos "kirjutatud üsna tänapäevases helikeeles, kasutades kõiki võimalikke ja ka võimatuid oboe väljendusvahendeid". Võimatute alla on Velmet liigitanud olemuselt ühehäälsel instrumendil kahe-, kolme- ja ka neljahäälse faktuuri esitamise, võimalike näitena on ta välja toonud "ülipõnevad tämbrikooslused, näiteks esimese osa lõpus harfi, vibrafoni ja oboe ansambel – haruldaselt kõlav orkestratsioonileid".

12. mail 2023 toimus Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõpukontserdil Rasmus Puuri sümfoonilise teose "Trikster" esiettekanne (dirigent Risto Joost). Rasmus Puuri inspireeris teost kirjutama triksteri tegelastüüp, kes ka meie mütoloogias mitmel kujul eksisteerib, näiteks Krati või Vanapaganana. "Triksteris on midagi kohutavalt kütkestavat, kaasa- ja ligitõmbavat, ta haarab ja tinistab meid ära. Ta võib meie ellu tuua ka värskust, elevust, särtsu. Kuid selline tüüp võib muuta kuju, muunduda, moonduda. Ta võib ühel hetkel olla ka väga ohtlik ja pöörata sinu vastu. See ahvatlus, ohu binaarsus ja pingeväli mind selle teose puhul inspireerisidki," on helilooja selgitanud teose ideed.

2024: esimene sümfoonia

Jaanuaris 2024 toimusid Rasmus Puuri juhatusel Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri neljanda albumi tutvustuskontserdid Tartus, Mustvees ja Tallinnas. Heliplaadil on helilooja Ester Mägi koori- ja kammermuusika seaded, näiteks algselt viiulile ja klaverile loodud "Kuus eesti rahvaviisi" ning kooriteosed "Siin mu rõõmumaa", "Kerkokell" ja "Pieta" jm.

3. mail 2024 toimus ERSO kontserdisarjas "Romantika" Rasmus Puuri esimese sümfoonia esiettekanne. Neljaosaline suurteos kanti ette Estonia kontserdisaalis, dirigeeris Olari Elts. Kontserdist tegid otseülekande ka ERR-i Klassikaraadio ja Läti Raadio programm Klasika.

19. juunil esietendus Uuemõisas kirjanik Elin Toona teoste ja elulooliste materjalide ainetel valminud Eesti Draamateatri lavastus "Üks helevalge tuvi", mille lavastasid Mari-Liis Lill ja Priit Põldma. Lavastusele kirjutas muusika Rasmus Puur.

Juunis 2024 toimunud Tartu laulupeo nimilooks oli Rasmus Puuri uudisteos "Õnn ja rõõm" (Doris Kareva sõnadele), mida esitasid ühendkoorid Küllike Joosingu juhatusel ja sümfooniaorkester. Puuri seades kõlas ühendkooride esituses ka selle laulupeo avalaul, Kunileiu/Koidula "Sind surmani".

Detsembris 2024 ilmus Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri esituses ja Rasmus Puuri dirigeerimisel Eesti esimese kutselise helilooja Rudolf Tobiase loomingu salvestiste heliplaat, millel kõlavad keelpilliorkestri seaded Tobiase vaimulikest ja ilmalikest teostest, nii tema kammerteostest kui ka koorimuusikast, teiste seas osad keelpillikvartetist nr 2, "Eks teie tea", "Otsekui hirv", "Noored sepad" jm. Albumi tutvustuskontserdid toimusid 2025. aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses Ida-Virumaal, Raplamaal ja Tallinnas.

2025

Veebruaris 2025 Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Kontserdi 85. aastapäeva galakontserdil sai teoks Puuri vokaalsümfoonilise teose "Hundi loomine" (Jakob Tamme tekst) esiettekanne. Selle esitasid Eesti Rahvusmeeskoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Kaspar Mänd.

Eesti Heliloojate Liidu 100. aastapäeva puhul valmis Rasmus Puuril sümfooniline teos "Kust sa kord tulid, sinna kord lähed", mis on pühendatud helilooja Tarmo Lepikule. Selle esiettekanne toimus muusikafestivali "Eesti muusika päevad" raames Estonia kontserdisaalis aprillis 2025 ERSO esituses (külalisdirigent Michael Wendeberg).

Puur oli ka 2025. aasta rahvusvahelise muusikapäeva gala, mis toimus 1. oktoobril Viimsi Artiumis, kunstiline juht.

2026

Ta oli 20. augustil 2026 toimunud Eesti Vabariigi presidendi roosiaia kontserdi kunstiline juht. Kontserdi orkester koosnes vabas Eestis sündinud noortest muusikutest ja esitati eesti muusikat.

Valik heliteoseid

Ooperid

  • "Pilvede värvid" (2017)

Orkestriteosed

  • "Avamäng" (sümfooniaorkestrile, 2015)
  • "Tärkamine" (sümfooniaorkestrile, 2016)
  • "Selget südant" (sümfooniaorkestrile, 2017)
  • "Lumememmede valss" (kammerorkestrile, 2013)
  • "Rejoice" ("Rõõmustagem") (keelpilliorkestrile, 2012)
  • "Hetked", 4 osa (keelpilliorkestrile, 2013)
  • "Hellerella". Pühendatud Tõnu Kaljustele ja Nargenfestivalile (keelpilliorkestrile, 2013)
  • "Mõrad" (1. Suutmatus. 2. Rahutus. 3. Jõuetus) (keelpilliorkestrile, 2015)
  • " Üksinduse aeg". Pühendatud Mailiis Kullile, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2016)
  • "Sõprade laul" nr 84. Seade 2016. aasta teosest keelpillitriole (keelpilliorkestrile, 2017)
  • "Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii". Samanimelise teose keelpillikvartetile (2016) seade (keelpilliorkestrile, 2018)
  • "Tuuline eleegia" (keelpilliorkestrile, 2020)
  • "Kui lehed vahetavad värvi" (keelpilliorkestrile, 2020)
  • "Põhjamaa laulud" (I Lento, pesante. II Lento, piu mosso, animato. III Pesante) (puhkpilliorkestrile, 2016)
  • "Igatsus" (oboele ja keelpilliorkestrile, 2013)
  • "Miniatuur oboele ja keelpilliorkestrile" (2014)
  • "Pluribus e unum" (tšellole ja orkestrile, 2016)
  • "Viiulikontsert" (viiulile ja orkestrile, 2020)

Muud instrumentaalteosed

  • Mees ja naine. Kolmeosaline dialoogpala (2 löökpillile, esiettekanne 2014)
  • Pagemine (flöödile ja tšellole, 2011)
  • Kaduviku kaunidus (2 kitarrile, 2012)
  • Tärkamine (flüügelhornile ja klaverile, 2013)
  • Ja pilved on ka nii rahutud (oboele ja klaverile, 2013)
  • Valss kahele (flöödile ja harfile, 2016)
  • Kummalised inimesed (klarnetile, fagotile, viiulile; 2015)
  • Sõprade laul nr 84 (keelpillitriole Fresh!; 2016)
  • Õnne valu (viiulile, vioolale, klarnetile, bassklarnetile; 2014)
  • Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii (keelpillikvartett, 2016)
  • Laul Maarja külale (puhkpillikvintett, 2012)
  • Alustuseks käib küll! (puhkpillikvintett, 2016)
  • Sinna! (klaverile ja keelpillidele, 2014)
  • Aastaajad (1. Kevade. 2. Suvi. 3. Sügise. 4. Talv) (viiulile, 2014-2015)
  • Hõlju, lenda! (5 osa) (harfile, 2013)
  • Kõrgete kõla (1. Helguse selgus. 2. Ettevaatuse kaotus. 3. Siiruse kiirgus) (klaveritsükkel, 2011-2012)
  • Helisev hetk (klaverile, 2013)
  • Lugu, mida kunagi kirja ei panda. Pühendatud Grete Jürgensonile (klaverile, 2015)
  • Meenutades (inglissarvele, 2016)
  • Ühe südame laulmatu laul. Hommage Jaak Jürissonile, kirjutatud Siuru 100. sünnipäevaks (klaverile, 2017)
  • Gravitas (viiulile, vioolale, tšellole; 2020)
  • Läbi merede, üle alpide (klaverile, 2018)

Vokaal- ja koorimuusika

Salvestised

Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud nii noorteorkestriga Reaalmažoor kui ka Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga.

Tema loominguga autoriplaadid

  • "Hetked” (2016)
  • "Sipsik” (2016)
  • "Hetked I-IV" (CD, Kõrvale Pai, 2016)
  • "Igatsus" (CD, Kõrvale Pai, 2016)
  • "Noore naise mõtted" (helilooja Rasmus Puur, esitavad Kammernaiskoor Sireen ja Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose; CD, Kõrvale Pai, 2017) jm.
  • "Pilvede värvid" (Estonia teatri lavastuse videosalvestis; Rasmus Puuri ooper Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel, DVD, 2021)
  • "Constellations" (kvartettide CD, 2021). Esitajad: kvartett FourEst koosseisus Linda-Anette Verte (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Sandra Klimaite (vioola) ja Theodor Sink (tšello). Plaadil kõlavad Rasmus Puuri teosed "Keelpillikvartett nr 1", "Constellations", "Õnne valu", "Keelpillikvartett nr 2" ja "Kuma".

Eesti heliloojate loomingu sarja albumid

  • "Cyrillus Kreek". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2020
  • "Mart Saar". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2021
  • "Veljo Tormis". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2022
  • "Ester Mägi". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2024
  • "Rudolf Tobias". VHK Keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. CD, Kõrvale Pai, 2024

Tunnustus

Stipendiumid

Muu tunnustus

Muud ettevõtmised ja esinemised

Liikmesus

Isiklikku

Rasmus Puuri ema on kunagine Eesti Televisiooni "Entel-tenteli" laululaps Katrin Kulli, nüüdne kultuurikorraldaja Katrin Puur. Tema isa on rahvastikuteadlane Allan Puur. Õde Mirjam Mandre on jaapani keele ja kultuuri asjatundja.

Tema vanatädi oli priimabaleriin ja balletipedagoog Helmi Puur.

Rasmus Puur on tegelenud ujumise, tennise, jalgpalli ja võrkpalliga.

Viited

  1. ↑ Rasmus Puur Eesti Heliloojate Liidu kodulehel Vaadatud 02.05.2021.
  2. 1 2 3 Meelis Kompus. 5 küsimust. Rasmus Puur: president saab eeskuju olla ka kultuuris Kultuuriministeeriumi koduleht. 30.11.2021.
  3. ↑ Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  4. 1 2 3 Katharina Toomemets. 26aastane helilooja Rasmus Puur: „Ma ei pea ennast väga andekaks või heaks.“ Õhtuleht, 01.10.2017.
  5. ↑ Muusikali "Oliver!" osatäitjad Lavastuste andmebaas. Vaadatud 19.04.2021.
  6. 1 2 3 Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  7. ↑ Õpetajate Lehe 2017. aasta 5. detsembri artikkel "Noortekonverents „Lahe koolipäev 2017”: Imesid ei ole olemas, on ainult töö" Noortekonverentsi veebilehel. Vaadatud 19.04.2021.
  8. 1 2 Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur ERR Kultuur, 28.02.2021.
  9. ↑ Aastapreemia tunnistus Vanalinna Hariduskolleegiumi koduleht. Vaadatud 19.04.2021.
  10. ↑ Puur kavatseb presidendi kultuurinõuniku ameti kõrval muusikavallas jätkata ERR Kultuur, 20.09.2021.
  11. ↑ Vabariigi Presidendi Kantselei koosseis Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel. Vaadatud 10.06.2023.
  12. 1 2 3 Rasmus Puur Heliloojate Liidu kodulehel Vaadatud 02.05.2021.
  13. 1 2 Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel Vaadatud 02.05.2021.
  14. ↑ Rasmus Puuri laul "Meie" 2017. aasta noorte laulupeol Video YouTube'is. Vaadatud 19.04.2021.
  15. 1 2 Kristo Matson. Lootus ja loomine Sirp, 07.07.2017.
  16. ↑ Omaloomingu korjetalgud 2020: Milline on üks hea laulupeo laul? 2023. aasta laulupeo koduleht, 01.06.2023.
  17. ↑ "Maa, mida armastan" lauldi kaks korda ERR Kultuur, 07.07.2019.
  18. ↑ Maria Mölder. Regilaulu triumf laulupeol Sirp, 12.07.2019.
  19. ↑ EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu “Rõõm üle maa” on juba tuleval aastal E-kirik, 26.01.2023.
  20. ↑ Tiiu Pikkur. Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu Eesti Kirik, 14.12.2018.
  21. ↑ Kirikulaulupeo 2020 “Rõõm üle maa” repertuaar EELK veebiportaal, vaadatud 19.04.2021.
  22. ↑ Pärtel Toompere. Ilus, eestikeelne ja lauldav Sirp, 13.11.2020.
  23. ↑ Öölaulupeole “Vaba Eesti! saab pileti soetada alates 7.08 Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva veebileht, 06.08.2021.
  24. ↑ 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kava 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kodulehel. Vaadatud 10.10.2023.
  25. ↑ XXVIII laulupidu loovad 2025. aasta laulu- ja tantsupeo koduleht. Vaadatud 16.02.2025.
  26. ↑ Rasmus Puur: Hetked. Tallinna Lauluväljaku koduleht. Vaadatud 19.04.2021.
  27. ↑ Sipsiku muusikalised seiklused jõudsid CD-plaadile ERR Menu, 19.12.2016.
  28. ↑ Linnateatri lavastus "Hamlet" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  29. ↑ Draamateatri lavastus "Armunud Shakespeare" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  30. ↑ Lavastus "Körged, körged Köpu mäged" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  31. ↑ Lavastus "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  32. ↑ Lavastus "Maailma parim küla" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  33. ↑ Lavastus "Tähtede seis" Lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  34. ↑ Album. Muusikat Ugala teatri lavastustest (Ugala 2021) ERR-i Klassikaraadio koduleht, 01.06.2021.
  35. ↑ Delta. Rasmus Puur, ooperiloomingu konkursi laureaat ERR-i muusikasaade "Delta", esmaeeter 19.12.2014.
  36. 1 2 Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri kodulehel Vaadatud 02.05.2021.
  37. ↑ Ooper "Pilvede värvid" jõuab pühapäeval esmakordselt tele-eetrisse ERR Kultuur, 23.02.2020.
  38. ↑ Rasmus Puuri ooper: "Pilvede värvid". DVD Rahva Raamatu koduleht. 19.08.2021.
  39. ↑ Maria Mölder. Pilvede värvivahetus ooperilaval Sirp, 29.09.2017.
  40. ↑ Soomes toimub Rasmus Puuri uue teose maailmaesiettekanne Postimees/Kultuur, 19.02.2018.
  41. ↑ ERM 109: Isamaastikud. Unes nägin ma Eestimaad Eesti Rahva Muuseumi koduleht. Vaadatud 02.06.2021.
  42. ↑ Kontserdi "Kauged jõulud" kava Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 19.04.2021.
  43. 1 2 Veljo Tormise fondi stipendiaat on Rasmus Puur Sirp, 09.08.2020.
  44. ↑ Auri Jürna. Introverdi kiusamine Ajakiri Muusika, 16.10.2022.
  45. ↑ Tõnu Kaljuste: „Veljo Tormise – Rasmus Puuri uus ooper on kui kahe ja poole tunnine "Raua needmine"." Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht, 28.07.2022.
  46. ↑ Linda-Anette Verte. Nagu rätsepatöö. Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekande ootel Ajakiri Muusika, 09.11.2020.
  47. ↑ LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos ERR Kultuur, 01.05.2021.
  48. ↑ Hans Christian Aavik: Puuri viiulikontserdiga loome ise traditsiooni ERR Kultuur, 21.04.2022.
  49. ↑ Rasmus Puur: oma helikeele tsementeerimist võiks võimalikult pikalt edasi lükata ERR Kultuur, 18.04.2021.
  50. ↑ Delta 23. aprillil: Lauri Jõeleht, Rasmus Puur, Linnar Priimägi, Prokofjev ERR-i raadiosaade "Delta", saatejuht Mari-Liis Uibo. Esmaeeter 23.04.2021.
  51. ↑ Toomas Velmet. Kohtusid eesti esimesed Sirp, 19.05.2023.
  52. ↑ Vanemuise hooaja lõppkontserdil soleerib kahekordne Grammy nominent Martin Kuuskmann ERR Kultuur, 09.05.2023.
  53. ↑ Reet Weidebaum. VHK keelpilliorkestril valmis plaat Ester Mägi heliloominguga ERR Kultuur, 17.01.2024.
  54. ↑ Rasmus Puur oma esimesest sümfooniast: esimese proovi šokk on suur ERR Kultuur, 29.04.2024.
  55. ↑ Kontserdisaalis: Rasmus Puuri sümfoonia, ERSO ja dirigent Olari Elts ERR Klassikaraadio koduleht, 03.05.2024.
  56. ↑ Mari-Liis Lill: isiklikud mälestused toovad ajaloo lähemale ERR Kultuur, 19.06.2024.
  57. ↑ Tartu laulupeo nimiloo autor Rasmus Puur: ideaalse laulupeolaulu valemit ei ole ERR Kultuur, 22.06.2024.
  58. ↑ Vaata uuesti: Tartu laulupeo nimilugu "Õnn ja rõõm" Video. ERR Kultuur, 23.06.2024.
  59. ↑ Vaata uuesti: Tartu laulupeo avalaul "Sind surmani" Video. ERR Kultuur, 22.06.2024.
  60. ↑ VHK keelpilliorkester esitleb Rudolf Tobiase muusikaga autoriplaati ERR Kultuur, 28.01.2025.
  61. ↑ Marje Ingel. Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks Sirp, 13.02.2026.
  62. ↑ Otseülekanne: EMP. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Michael Wendeberg ERR Jupiter, 25.04.2025.
  63. ↑ Muusikapäev 2025 Muusikapäev2025.ee. Vaadatud 26.06.2026.
  64. ↑ Rasmus Puur: roosiaia kontsert teeb kummarduse Eesti muusikale ERR Eeter, 20.08.2026.
  65. ↑ Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2016 Vaadatud 19.04.2021.
  66. ↑ "Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2018. Vaadatud 18. novembril 2018.
  67. ↑ Silmapaistva noore eestlase auhinna laureaadid Konverentsi "Väärtusta tulevikku" kodulehel. Vaadatud 02.05.2021.
  68. ↑ Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia Vaadatud 19.04.2021.
  69. ↑ LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos ERR Muusika, 01.05.2021.
  70. ↑ Noore kultuuritegelase preemia pälvis Rasmus Puur ERR Kultuur, 15.07.2021.
  71. ↑ LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat on Rasmus Puur ERR Kultuur, 25.04.2025.
  72. ↑ Riho Pätsi koolimuusika fond jagas tunnustusi ERR Kultuur, 25.10.2019.
  73. ↑ Silmapaistvad muusikahariduse edendajad 2019 Pressiteade Tallinna Ülikooli kodulehel. 25.10.2019.
  74. ↑ Kontserdisaalis. Unes nägin ma Eestimaad Saates kasutatud kontsertsalvestis pärineb Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsertaktuselt (2018). ERR-i Klassikaraadio koduleht, 23.03.2021.
  75. ↑ ETV kultuurisaade "Plekktrumm: Rasmus Puur" Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter 22.04.2019.
  76. ↑ Eesti Muusikanõukogu lõi kriisinõukoja ERR Kultuur, 19.03.2020.
  77. ↑ “Klassikatähed” avab võistluse täna muusikalise tulevärgi ja maailmarekordi katsetusega Kroonika, 21.02.2020.
  78. ↑ Uutes "Laste ööülikooli" vestlustes arutletakse loomingu ja loomise üle ERR Kultuur, 03.01.2022.
  79. ↑ Vaata enne tele-eetrit: "Orkestri mängudes" on külas VHK keelpilliorkester ERR Menu, 25.11.2022.
  80. ↑ Tallinn täis muusikat : 1 ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 07.01.2023.
  81. ↑ "Kukul külas: Rasmus Puur" – järelkuulatav Kuku Raadio saade, saatejuht Erki Berends, esmaeeter 09.04.2023.
  82. ↑ “Loodud sõna õhtu” maikuu külaline on Rasmus Puur E-kiriku koduleht, 26.04.2023.
  83. ↑ "Ärataja: Rasmus Puur. Lastekaitsepäeva tähistamine Kadriorus" – järelkuulatav Kuku Raadio hommikusaade, esmaeeter 01.06.2023.
  84. ↑ Rasmus Puur: lapsepõlv Lasnamäel oli kui metsikus läänes ERR Menu, 27.06.2023.
  85. ↑ Kristopher Muraveiski. Laulu- ja Tantsupeo SA ei pea võimalikuks lasta viiplejate kooril ette laulda. Margus Toomla: koorijuht Edmar Tuule väited on alusetud Delfi, 15.01.2025.
  86. ↑ Rasmus Puur: kuidas minust sai empaatiavõimetu ERR Kultuur, 15.02.2025.
  87. ↑ Rasmus Puur: Vanilla Ninja ei ole süüdi, et rahvas neid võitjaks valis ERR Eeter, 17.02.2026.
  88. ↑ Anneli Ammas. Kõige õnnelikum ema laulupeol Postimees.ee, 03.07.2017.

Välislingid