1946–1951 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond; lõpetas eesti filoloogina ja samal aastal ka muusikakooli tšello erialal; töötanud ka tšelloõpetajana
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid eesti regivärss ja rahvamuusika. Eriti hinnatavad on tema teaduslikud avastused vana rahvalaulu korduvatest elementidest.
Ta kogus rahvaluulet, korraldas kogumisekspeditsioone ja rahvaloomingu filmimist ning on kirja pannud üle 1000 rahvaviisi.
Kolk osales "Vana kandle" väljaandmises ning on koos Richard Ritsingu ja Aino Valmetiga koostanud kogumiku "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule" (LR1970, nr 29/30, 200 lk) ja kirjutanud sellele eessõna.
Mõtteid "Rummu Jüri" lavastuse kohta RT Vanemuises: Udo Kolk, "Rummu Jüri rahvatraditsioonis ja lavastuse muusikast"; K. Laigna, "Ajaloolisest usutavusest" – Edasi 26. jaanuar 1955
"Ühest Tartu rahvaviisikogust ja rahvaviiside variatsioonilisusest" (TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaviisikogu) – koguteos "Siin Tartu...", Tallinn1961, lk 194–204
"Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus" – Tartu Ülikooli toimetised, 1962, nr 117, lk 71–155
"Rahvaluule välipraktika" (koos Eduard Laugastega). Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, 1963, 128 lk; 2., täiendatud trükk 1969; 3., täiendatud trükk 1984
"Heino Elleri rahvaviisitöötluste meloodikast" – kogumikus "Heino Eller sõnas ja pildis", Tallinn 1967, lk 64–88
"Sauna taga, tiigi ääres...". 100 aastat setu kirjamehe H. J. Schmalzi sünnist – Edasi 26. aprill 1970
"Riimilised rahvalaulud teatrilaval" ("Külavahelaulud" RAT Vanemuises) – Edasi 12. november 1972, lk 3
"Setu suurlaulik Anne Vabarna" – kogumikus "Põlva rajoonis", Tartu 1978
"Regivärsi stereotüüpiast" – Tartu Ülikooli toimetised, 1980, nr 528
"Ado Grenzstein kui naturaalse rahvaviisi propageerija" – Edasi 12. märts 1981
„"On ju riikliku iseseisvuse sügavam mõte vaimses iseseisvuses. Kui me oma rahvuskultuuri üksnes inimõiguste deklaratsiooni tasemel ei kuuluta, vaid tõepoolest armastame selle rikkusi (emakeel, kunst) ja neid kasutus- ja arendusväärseiks peame, ei jää meil märkamata, et see varandus võimaldab meie vaimset arengut ja rikastumist hoopis avaramas ja sügavamas plaanis kui majandusliku surutise või ka ahnuse kukil tulvav moodne kommertskultuur oma pealiskaudsusega, küünilise materialismiga, vaimsust piirava ja nivelleeriva toimega, oma anglomaaniaga, mis on viinud mõnegi lihtsa eestlase raskustesse kaupluses või ajalehtede lugemisel. Rahvustunne on tänapäeval inimese aususe ja vaimse taseme proovikivi vast suuremal määral kui kunagi varem."
("Koidulast ja tema ande arenguloost" – Postimees 24. detsember 1993, lk 7)“