See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2019) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2019) |
Virginia Avenel Henderson (30. november 1897 Kansas City, Missouri – 19. märts 1996 Connecticut) oli Ameerika Ühendriikidest pärit kuulus meditsiiniõde, õendusteoreetik ja raamatute autor.
Virginia Avenel Henderson sündis 1897. aastal pere kaheksast lapsest viiendana. Tema isa Daniel B. Henderson oli advokaat ja ema oli Lucy Minor Abbot Henderson. Ta kasvas üles Virginia osariigis.
21-aastaselt alustas ta õpinguid õenduse erialal US Army School of Nursingu sõjakoolis ning lõpetas selle 1921. aastal. Bakalaureusekraadi sai ta 1931. või 1932. aastal, magistrikraadi 1934. aastal Columbia Ülikooli õpetajate kolledžis.
Tema esimene tööandja 1921. aastal oli meditsiiniettevõte Henry Street Settlement New Yorgis. Aastatel 1924–1929 õpetas ta õendust Nortfolki protestantlikus haiglas, 1934–1948 Virginia õpetajate kolledžis. 1953. aastal sai temast Yale'i Ülikooli teadustöötaja õenduse erialal. Henderson külastas elu jooksul mitmeid riike, harides ja julgustades sealseid tervishoiutöötajaid.
Henderson oli 1939. aastal avaldatud "Textbook of Principles and Practices of Nursing" kaasautor, lõpetades raamatu pärast algse autori Bertha Harmeri surma. Henderson oli ka sama raamatu viienda (1955) ja kuuenda (1978) väljaande kaasautor. Samuti märkimisväärne oli Hendersoni ja Leo Simmonsi kirjutatud teos "Nursing Research: A Survey and Assessment".
Hendersoni tuntakse "õenduse esileedina" ("the first lady of the nursing") ja teda peetakse 20. sajandi kõige tuntumaks meditsiiniõeks. Talle jagati arvukalt auavaldusi. Kõige mainekamaks neist võib pidada 1985. aastal saadud Christiane Reimanni auhinda (The Christiane Reimann Prize) Rahvusvaheliselt Õdede Nõukogult.
Hendersoni teooria määrab õe rolliks mitte ainult patsiendi eest vastutamise, hoolitsemise ja abistamise haiglas või mõnes muus hoolduskeskuses, vaid aidata patsiendil saavutada seisund, millega pärast haiglast väljumist saaks ta olla tema ise, samal ajal iseendaga hakkama saades ja õnnelik olles. 1955. aastal avaldatud teoses "The Principles and Practice of Nursing" defineeris Henderson õendust järgmiselt:
Õe unikaalsus seisneb patsiendi, olgu ta terve või haige, abistamises toimingutega, mis toetavad tema taastumist, tervist (või leppimist rahuliku surmaga) – tegevused, millega patsient saaks hakkama kui tal oleksid selle jaoks vastavad teadmised, jõud või tahe.
(orig.): "The unique function of the nurse is to assist the individual, sick or well, in the performance of those activities contributing to health or its recovery (or to peaceful death) that he would perform unaided if he had the necessary strength, will or knowledge".
Hendersoni teooria kohaselt peaks hea õde suutma iga oma patsiendi isiksusega sulanduda, et mõista patsiendi isiklikke vajadusi kõige paremini. Henderson on toonud välja kolm põhilist taset nende vahel:
Hendersoni järgi saab õe töö tulemuslikkust hinnata järgmiste kriteeriumide järgi:
Õelt oodatakse ja eeldatakse õendusplaani täitmist.
Henderson suri Connecticutis 19. märtsil 1996, olles 98-aastane. Ta maeti Virginia osariigi Bedfordi maakonna Foresti asula St. Stepheni kiriku aeda oma vanemate kõrvale.
4. https://sites.google.com/site/bestessaywritingservicereview/