Leenu Siimisker

Leenu (Helene) Siimisker (27. detsember 1924 Pärnu – 27. november 2012) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.

Oma poleemiliselt julgete ja esseistlikult köitvas laadis käsitlustega aitas ta Tiit Hennoste hinnangul kaasa Tammsaare loomingu vabastamisele stalinismiperioodi vulgaarsotsioloogilistest tõlgendustest. Oli alates 1959. aastast Kirjanike Liidu liige.

Õpingud

1933–1937 Pärnu 2. algkool
1937–1944 Pärnu tütarlaste progümnaasium ja gümnaasium
1945–1950 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, lõpetas eesti filoloogina
1954–1957 Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, kaitses filoloogiakandidaadi kraadi 1963. aastal Tammsaarest avaldatud uurimustega

Töökohad

1944–1945 Pärnumaa riiklik arhiiv
1950–1954 Pärnu 2. keskkooli õpetaja, 1953–1954 ühtlasi õppealajuhataja
1958–1963 Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond, 1963–1967 samas osakonnajuhataja
alates aastast 1967 kutseline literaat Tartus

Teosed

Raamatud

"A. H. Tammsaare" (lühimonograafia), sari Eesti kirjamehi, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, 240 lk; täiendatud venekeelne väljaanne: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", перевод с эстонского М. Марди; редактор перевода Т. Правдина, Moskva 1972, 160 lk ja 2., täiendatud trükk: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", Tallinn 1977, 224 lk
"Jaan Saul. Monograafia". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 224 lk
(koos August Palmiga) "A. H. Tammsaare. Pildikroonika eluteest ja -tööst" (saatetekst eesti, vene ja inglise keeles), Eesti Raamat, Tallinn 1978, 304 lk
"Жизнь и творчество А. Х. Таммсааре" (lühiülevaade), перевод с эстонского В. Белобровцева, Москва: Знание, 1978, 62 lk

Artiklid

"Ühest mõistatuslikuks peetavast kujust. (Mõtteid E. Vilde "Mäeküla piimamehe" uustrüki puhul" – Looming 1956, nr 4, lk 507–514
"Kaks kõnelust Aadu Hindiga" – Looming 1960, nr 1, lk 125–136
"Koomilisest A. H. Tammsaare varasemas loomingus" – aastaraamatus "Paar sammukest..." II, Tartu 1961, lk 107–234
"Mõned killud klassiku enda [Tammsaare] ja tema argipäeva iseloomustamiseks" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 13–23
"Kõik jäi pooleli. Ilmi Kolla elust ja lauludest" – Looming 1966, nr 7, lk 1112–22 ja nr 8, lk 1267–77
"Elufaktide ja kunstitõe suhetest A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1968, nr 1, lk 132–146; selle artikli lühikommentaar: Olev Jõgi, Keel ja Kirjandus 1968/4, lk 199
"A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" III osa uuest redaktsioonist" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 1–16
"Arutlusi "Libahundi" uuslavastuste puhul" – Looming 1969, nr 5, lk 754–775
"A. H. Tammsaare ja "Ühendus"" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 2, lk 93–104 ja 3, lk 136–146
"Tammsaare ja kirjanduse uuenemine (1907–1914)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 1, lk 16–27 ja 2, lk 72–79
"Sünd ja surm A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1978, nr 1, lk 131–141; nr 3, lk 498–507; nr 4, lk 652–664 ja nr 5, lk 821–843
"Ühe avastuse lugu" (Tammsaare Sotšis) – Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 683–690
"A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" II osa redaktsioonidest" – Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 172–184; nr 5, lk 231–240 ja nr 6, lk 304–310
"August Gailiti "Karge meri" ja Ruhnu. Üks vanamoodne vaatlus" – Looming 1994, nr 7, lk 971–991
"A. H. Tammsaarest ja maareformist "Tõe ja õiguse" I osa 70nda sünniaastapäeva puhul" – Maaleht 29. august]] 1996]], lk 18
"Tammsaare Kröösus ja Kesküla" (Tammsaare 120) – Maaleht 29. jaanuar 1998, lk 22
"Kirjandusmuuseumist minu elus" (mälestusi) – raamatus "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks", EKM, Tartu 2004, lk 212–229
"Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga" – Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430–450; artikkel sai 2005 ajakirja aastapreemia ja on vastuseks Toomas Liivi artiklitele "Mida teha Kreutzwaldiga?", Sirp, 19. 12. 2003 ning "Kreutzwald ja "Kalevipoeg"", Looming 2004/1

Dokumentaalfilmistsenaariumid

"Väikese Illimari radadel" 1963
"Aino Talvi" 1971
"A. H. Tammsaare", 3 osa, 1971–74

Tunnustus

1978 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("A. H. Tammsaare. Pildikroonika eluteest ja -tööst")

Isiklikku

Tema vend oli bioloog Jaan Simisker.

Viited

↑ Eluloolised andmed: Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 530, artikli autor Maie Kalda
↑ Tiit Hennoste. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 23. loeng: Stalinismist perestroikani II: 1960. aastate kirjanikulood. Vikerkaar 2011, nr 7–8.

Kirjandus

Olev Jõgi, "Kiri Tammsaare entsüklopeedia toimetusele. Quasi una fantasia" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 12, lk 748–750 ja O. Jõe raamatus "Hetki ja viipeid", Tallinn 1988, lk 269–273
Endel Nirk, "Interpreteerimistarbest ja –talendist. Mõtisklusi Leenu Siimiskeri tähtpäeval" (60. sünnipäev) – Looming 1984, nr 12, lk 1693–98
Maie Kalda, "Leenu Siimiskeri septuaginta puhul" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 756–757
Heino Puhvel, "Leenu Siimisker ja fin de siècle" – Kultuurileht 6. jaanuar 1995, lk 17

Välislingid

Eesti NSV kirjanike koosolekul Tartu kirjanike Majas kõneleb kirjandusteadlane H. Siimisker. Jaanuar 1971

[1] Eluloolised andmed: Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 530, artikli autor Maie Kalda

[2] Tiit Hennoste. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 23. loeng: Stalinismist perestroikani II: 1960. aastate kirjanikulood. Vikerkaar 2011, nr 7–8.