Kriminaalromaan

See artikkel räägib kirjandusžanrist; aastatel 1937–1940 välja antud raamatusarja kohta vaata Kriminaalromaan (Loodus)

Kriminaalromaan on romaaniliik, mille traditsioonilised osad on kuritegu, selle uurimine ja lahendus ning traditsioonilised tegelaskujud on ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.

Ajalugu

Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il" (1841). Seda on nimetatud ka romaaniks, ehkki see ei vasta pikkuselt romaani nõuetele. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi". Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (tegelased Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi Carter Dickson all), Erle Stanley Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.

USA-s 1930. aastatel esile kerkinud nn karmi koolkonna romaanides püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud. Ühtlasi taotletakse nendes romaanides sotsiaalset kommentaari ja suuremat psühholoogilist usutavust. Näiteks Eestis tõlgituima selle suuna esindaja Raymond Chandleri eeskujuks olid Dashiell Hammetti vähesed romaanid.

Süžee ja selle komponendid

Detektiivromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija. Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat. Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.

Kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, pole klassikalises detektiivromaanis niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt. Olulisem on selle lahenduskäik, millele lugeja saab kaasa elada. Kurjategija on kriminaalromaanis tavaliselt antikangelane, kes püüab kuriteo avastamist takistada, peites asitõendeid ja jälgi, lavastades süüta isikuid süüdi ja tekitades valejälgi. Lugeja ülesandeks on püüda kurjategijale siiski narratiivi arenedes jälile saada. Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb. Ingliskeelsetes romaanides on detektiiv tavaliselt kas briti või ameerika tüüpi:

Briti tüüpi detektiiv on tavaliselt džentelmen (või leedi), tihti aristokraatlikku päritolu, hea haridusega, tihti ebatavaliste või ekstsentriliste huvidega, tavaliseks tegevuspaigaks on Inglismaa maamõis.
Ameerika karmi stiili (hard-boiled) detektiiv on tavaliselt 35–45-aastane, tihtipeale sõjaveteran (esimene maailmasõda, teine maailmasõda, Korea või Vietnam). Ta töötab üksinda, olles samaaegselt eraklik ja ka kõva löömamees (tough guy). Ta on tihti macholik, eeskujuliku pereisa (family man) vastand, tal pole palju sõpru. Tema tavapäraseks toiduks on praemunad peekoniga, must kohv, sigaretid ja viski. Ta kohtub oma tuttavatega tihti mõnes hämaras öölokaalis, kus ta tihtipeale joob palju, aga mitte kunagi nii palju, et ei tajuks enam oma ümbruskonda ega suudaks end kaitsta, kui teda rünnataks. Ta räägib tihti slängis, kombineerides omavahel allilma ja politsei sõnavara, olles üldiselt lakooniline ja väljendades end ühesilbiliste sõnadega, lisaks kasutab ta värvikaid metafoore, on sarkastiline ja harva huumorimeelega. Pidevast kokkupuutest surmaga ja raskustega on tema suhtumine pidevalt küüniline ja südametu, tihti võib avalduda ka posttraumaatilise stressihäire iseloomujooni. Ta kannab alati relva, ei kõhkle kas kurjategijaid tulistamast või peksa saamast, kui see peaks juurdlust aitama. Tal on teatav tõmme naiste vastu, paljud ta kliendid on kenad blondid naised, kes külastavad teda tema kontoris, mis asub üldiselt mõnes kesklinna kõrghoones, tihtipeale osutuvad nad hiljem femme fatale'ideks. Ta suhted naistega on pea alati keerulised: tihtipeale on tal seljataga ebaõnnestunud armulugu, mistõttu on ta kibestunud, pettunud ja mõneti misogüüniline. Tal on tihti näpud põhjas, aga küsib oma töö eest siiski suhteliselt tühist tasu. Juhtumid, mis esmapilgul alati tunduvad lihtsad ja arusaadavad, osutuvad pea alati üsna keerulisteks, mistõttu peab ta käima läbi Ameerika suurlinnamiljöö (tavaliselt New York, Chicago, Los Angeles või San Francisco), tihti puutudes kokku karmide tänavate (mean streets) allilmategelastega. Tema suhtumine politseisse on vastanduv: tihti on detektiiv kas ise endine politseinik, kelle karjäär katkes kas distsipliinile või korruptsioonile allumatuse tõttu. Ühest küljest ta mõistab, et ta võitleb politseiga samal poolel, kuid teisest küljest on ta õigussüsteemis mõneti pettunud ja eelistab üksi tegutseda, isegi reegleid rikkudes.

Tavaline tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõista, kuid ei suuda seda lõpuni, ja on mingis mõttes lugeja alter ego. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavameetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa. Vastavalt sellele on näiteks Sherlock Holmesil enda välja töötatud "deduktiivne meetod", Hercule Poirot rõhutab salapäraselt, et kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.

Tuntumad tegelaskujud

Tegelaskujud	Autorid	Riik	Esimene teos
Roderick Alleyn	Ngaio Marsh	Uus-Meremaa	"Mees lamas surnult" ("A Man Lay Dead" 1934)
Martin Beck	Maj Sjöwall ja Per Wahlöö	Rootsi	"Roseanna" (1965)
Harry Bosch	Michael Connelly	Ameerika Ühendriigid	"The Black Echo" (1992)
Isa Brown	Gilbert Keith Chesterton	Suurbritannia	"Sinine rist" ("The Blue Cross" 1910)
Guido Brunetti	Donna Leon	Ameerika Ühendriigid/ Itaalia	"Surm La Fenices" ("Death at La Fenice" 1992)
Vend Cadfael	Ellis Peters	Suurbritannia	"A Morbid Taste for Bones" (1977)
Vincent Calvino	Christopher G. Moore	Kanada	"Spirit House" (1992)
Albert Campion	Margery Allingham	Suurbritannia	"The Crime at Black Dudley" (1929)
Elvis Cole	Robert Crais	Ameerika Ühendriigid	"The Monkey's Raincoat" (1987)
Peter Decker	Faye Kellerman	Ameerika Ühendriigid	"The Ritual Bath" (1986)
De Cock	Albert Cornelis Baantjer	Holland	"De Cock en een strop voor Bobby" (1964)
Alex Delaware	Jonathan Kellerman	Ameerika Ühendriigid	"When the Bough Breaks" (1985)
Harry Devlin	Martin Edwards	Suurbritannia	"All the Lonely People" (1991)
Nancy Drew	Carolyn Keene	Ameerika Ühendriigid	"The Secret of the Old Clock" (1930)
Marcus Didius Falco	Lindsey Davis	Suurbritannia	"Hõbepõrsad" ("The Silver Pigs" 1989)
Erast Fandorin	Boriss Akunin	Venemaa	"Azazel" ("Азазель" 1998)
Kate Fansler	Carolyn Gold Heilbrun/Amanda Cross	Ameerika Ühendriigid	"In the Last Analysis" (1964)
Dr. Gideon Fell	John Dickson Carr	Ameerika Ühendriigid	"Hag's Nook" (1933)
Sir John Fielding ja Jeremy Proctor	Bruce Alexander	Suurbritannia	"Blind Justice" (1994)
Mike Hammer	Mickey Spillane	Ameerika Ühendriigid	"I, the Jury" (1947)
Sherlock Holmes	Arthur Conan Doyle	Suurbritannia	"Etüüd punases" ("A Study in Scarlet" 1887)
Toivo Kivistik	Juhan Paju	Eesti	"Haapsalu detektiiv" (1990)
Thomas Lynley ja Barbara Havers	Elizabeth George	Ameerika Ühendriigid\|	"A Great Deliverance" (1988)
Alan Markby	Ann Granger	Suurbritannia	"Ütle seda mürgikeeli" ("Say It With Poison" 1991)
Philip Marlowe	Raymond Chandler	Ameerika Ühendriigid	"Finger Man" (1934)
Miss Marple	Agatha Christie	Suurbritannia	"Mõrv kiriklas" ("The Murder at the Vicarage" 1930)
Perry Mason	Erle Stanley Gardner	Ameerika Ühendriigid	"The Case of the Velvet Claws" (1933)
Travis McGee	John D. MacDonald	Ameerika Ühendriigid	"The Deep Blue Good-by" (1964)
Sir Henry Merrivale	Carter Dickson	Ameerika Ühendriigid	"The Plague Court Murders" (1934)
Jules Maigret (ka Inspektor Maigret)	Georges Simenon	Belgia	"Peeter Lätlane" ("Pietr-le-Letton" 1931)
Kinsey Millhone	Sue Grafton	Ameerika Ühendriigid	"A nagu alibi" ("A' is for Alibi" 1982)
Inspektor Morse	Colin Dexter	Suurbritannia	"Viimane buss Woodstocki" ("Last Bus to Woodstock" 1975)
Komissar Palmu	Mika Waltari	Soome	"Kes tappis proua Skrofi?" ("Kuka murhasi Rouva Skrofin?" 1939)
Stephanie Plum	Janet Evanovich	Ameerika Ühendriigid	"One for the Money" (1994)
Hercule Poirot	Agatha Christie	Suurbritannia	"Saladuslik juhtum Stylesis" ("The Mysterious Affair at Styles" 1920)
Ellery Queen	Ellery Queen	Ameerika Ühendriigid	"The Roman Hat Mystery" (1929)
Jack Reacher	Lee Child	Suurbritannia	"Tapamaja" ("Killing Floor" 1997)
John Rebus	Ian Rankin	Suurbritannia	"Sõlmed ja ristid" ("Knots and Crosses" 1987)
Dave Robicheaux	James Lee Burke	Ameerika Ühendriigid	"The Neon Rain" (1987)
Spenser	Robert B. Parker	Ameerika Ühendriigid	"The Godwulf Manuscript" (1973)
Philip Trent	Edmund Clerihew Bentley	Suurbritannia	"Trent's Last Case" (1913)
Philo Vance	S. S. Van Dine	Ameerika Ühendriigid	"Bensoni mõrvajuhtum" ("The Benson Murder Case" 1926)
Melchior Wakenstede	Indrek Hargla	Eesti	"Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010)
Kurt Wallander	Henning Mankell	Rootsi	"Näota mõrvarid" ("Mördare utan ansikte" 1991)
V.I. Warshawski	Sara Paretsky	Ameerika Ühendriigid	"Ainult hüvitis" ("Indemnity Only" 1982)
Reginald Wexford	Ruth Rendell	Suurbritannia	"From Doon with Death" (1964)
Lord Peter Wimsey	Dorothy L. Sayers	Suurbritannia	"Kelle laip?" ("Whose Body?" 1923)
Nero Wolfe	Rex Stout	Ameerika Ühendriigid	"Mürkmadu" ("Fer-de-Lance" 1934)