Innocentius VII

Innocentius VII
Sünninimi Cosimo Gentile de' Migliorati
Valitsemisaja algus 17. oktoober 1404
Valitsemisaja lõpp 6. november 1406
Eelkäija Bonifatius IX
Järeltulija Gregorius XII
Vastupaavst Benedictus XIII(d)
Vanemad Gentile Migliorati,
Mascia Oderisi
Sünnikuupäev u 1336
Sünnikoht Sulmona
Surmakuupäev 6. november 1406
Surmakoht Kirikuriik Rooma
Maetud Vatikani grotid
Vapp

Innocentius VII (Cosimo Gentile de' Migliorati; ka Cosmato Gentile de' Migliorati või Cosma Gentile de' Megliorati, u 1336 – 6. november 1406) oli paavst aastatel 1404–1406. Ta oli 204. paavst ja kolmas paavst suure skisma ajal.

Cosimo Gentile de’ Migliorati sündis 1336 paiku Sulmonas kaupmehe perekonnas. Ta õppis Bologna ülikoolis jurist Giovanni da Lignano juures õigusteadust ja omandas doktorikraadi.

Ametid

1404. aasta konklaav

Innocentius VII valiti paavstiks 17. oktoobril 1404 Roomas ja krooniti 11. novembril.

Konklaavil osalesid 9 kardinali. Samal ajal Roomas viibinud vastupaavst Benedictus XIII saadikud soovitasid konklaavi korraldamist edasi lükata. Konklaavil pidid kõik kardinalid andma vande, et aitavad valituksosutumise korral skismat likvideerida ja kui vaja, siis nõustuvad ametist tagasi astuma.

1404 konklaavil osalenud kardinalid

  1. Angelo Acciaioli
  2. Angelo d'Anna de Sommariva
  3. Rinaldo Brancacci
  4. Francesco Carbone
  5. Antonio Gaetani
  6. Landolfo Maramaldo
  7. Cristoforo Maroni
  8. Cosimo Gentile de' Migliorati
  9. Enrico Minutoli

Suur skisma

 Pikemalt artiklis Suur skisma

Innocentius VII kutsus 1404 aasta lõpus kuningas Ruprechti soovitusel 1. novembriks 1405 kokku kirikukogu. Vastupaavst Benedictus XIII saabus mais 1405 Genovasse ja lähetas saadikud Rooma, et valmistada ette kohtumist paavstiga, kuid Innocentius VII keeldus saadikuid vastu võtmast. Paavsti veensid skismat lõpetama Prantsusmaa kuningas Charles VI ning Pariisi teoloogid Pierre d'Ailly ja Jean Gerson.

Sisepoliitiline tegevus

Innocentius VII valimine paavstiks põhjustas Kirikuriigis rahvarahutusi. Paavsti kutsel tungis Napoli kuningas Ladislao I Rooma, kus ta sõlmis paavstiga 24. oktoobril 1404 lepingu, mille järgi ei tohtinud paavst luua seni suhteid vastupaavst Benedictusega, kuni too tunnustab Ladislaod Napoli seadusliku kuningana. Paavst nimetas Ladislao "kiriku kaitsjaks." Samuti lepiti roomlastega kokku, et hoida rahutuste taaspuhkemist ära, kuid roomlased polnud tingimustega rahul ja alustasid 1405. aasta algul taas ülestõusu. Kui paavsti onupoeg Ludovico de' Migliorati lasi 6. augustil 1405 hukata 11 juhtivat ülestõusu juhti, vallutasid ülestõusnud Vatikani. Paavst põgenes Viterbosse ja Ladislao hõivas Rooma. Paavst pöördus märtsis 1406 tagasi Rooma, kuid pidi kinnitama, et ta pole oma onupoja tegevusega seotud. Ta ekskommunitseeris 1406. aastal kuningas Ladislao.

Innocentius VII ja Eesti

Innocentius VII kinnitas 3. augustil 1405 Tallinna kapiitli otsuse ja määras Tallinna piiskopiks Johannes Ochmanni.

Suhted kirikuinstitutsioonidega

Innocentius VII tunnustas 1406 hieronümiitide tegevust Fiesoles.

Teoloogilised vaidlused

Innocentius VII saatis 24. juunil 1405 Praha peapiiskopile kirja, milles soovitas tal võtta vastu meetmeid John Wycliffe’i õpetuse levimise vastu Tšehhis.

Kanaari saarte piiskopkonna rajamine

Innocentius VII rajas 7. juulil 1406 Kanaari saarte piiskopkonna.

Onupojapoliitika

Innocentius VII määras oma sugulase Ludovico de' Migliorati Marca markiiks ning Ancona ja Fermo valitsejaks. Ta pühitses Giovanni de' Migliorati kardinaliks.

Uued kardinalid

Innocentius VII pühitses 11 kardinali oma ainsal konsistooriumil 12. juunil 1405. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid Gregorius XII ja Martinus V ning hilisem vastupaavst Aleksander V. Lisaks itaallastele said tema ajal kardinalideks 1 kreeklane ja 1 prantslane.

  1. Antonio Arcioni
  2. Antonio Calvi
  3. Corrado Caraccioli
  4. Oddone Colonna (Martinus V)
  5. Angelo Correr (Gregorius XII)
  6. Pietro Filargis (Aleksander V)
  7. Jean Gilles
  8. Giovanni de' Migliorati
  9. Giordano Orsini
  10. Pietro Stefaneschi
  11. Francesco Uguccione

Innocentius VII kultuuriloos

Innocentius VII soovis reorganiseerida 1. septembril 1406 Rooma ülikooli, mille käigus ta kavatses rajada arstiteaduskonna, filosoofiateaduskonna, loogikateaduskonna, retoorika teaduskonna ja kreeka keele õppetooli.

Surm

Innocentius VII haud

Innocentius VII suri 6. novembril 1406 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Viited

  1. ↑ Benigni, Umberto (1912). "Dioceses of Valva and Sulmona. Catholic Encyclopedia".
  2. ↑ Benigni, Umberto (1911). "Ravenna. Catholic Encyclopedia".
  3. 1 2 Salembier, Louis (1912). "Western Schism. Catholic Encyclopedia".
  4. ↑ Kirsch, Johann Peter (1910). "Pedro de Luna. Catholic Encyclopedia".
  5. ↑ Aldásy, Antal (1910). "Hungary. Catholic Encyclopedia".
  6. ↑ Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
  7. ↑ Besse, Jean (1910). "Hieronymites. Catholic Encyclopedia".
  8. ↑ Wilhelm, Joseph (1910). "Jan Hus. Catholic Encyclopedia".
  9. ↑ Amadó, Ramón Ruiz (1912). "Spain. Catholic Encyclopedia".
  10. ↑ Ott, Michael (1910). "Pope Gregory XII. Catholic Encyclopedia".
  11. ↑ Peterson, John Bertram (1907). "Alexander V. Catholic Encyclopedia".
  12. ↑ Benigni, Umberto (1912). "University of Rome. Catholic Encyclopedia".

Allikad

Kirjandus

Välislingid

Eelnev
Bonifatius IX
Rooma paavst
1404–1406
Järgnev
Gregorius XII