Siricius

Siricius
Siricius
Valitsemisaja algus	Detsember 384
Valitsemisaja lõpp	26. november 399
Eelkäija	Damasus I
Järeltulija	Anastasius I
Sünnikuupäev	334 ?
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	26. november 399
Surmakoht	Rooma

Siricius oli paavst 384–399. Ta oli 38. paavst.

Siricius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast ja ta oli Tiburtiuse poeg.

Siricius oli Liberiuse ajal lektor ja diakon. Francesco Cristofori andmetel sai ta Damasus I ajal San Pastore kardinalpreestriks.

Paavstiks saamine ja skisma

Siricius sai paavstiks detsembris 384. Tema ametisse asumise kuupäevaks on pakutud 15. detsembrit, 17. detsembrit, 22. detsembrit või 29. detsembrit.

Ka vastupaavst Ursinus soovis paavstiks saada. Vana-Rooma keiser Valentinianus II tunnustas Siriciust 23. veebruaril või 25. veebruaril 385.

Teoloogilised vaidlused

386 noomis Siricius usurpaator Maximust, kes oli hukanud Priscillianuse. Ta ekskommunitseeris Trieri piiskopi Felixi, kes oli Priscillanuse süüdistaja ja keeldus tagasi osadusse võtmast piiskoppe, kes hukkamise heaks kiitsid. 397 kutsus ta kohtlema priskilliaane leebemalt.

Aastatel 390–392 peetud sinodil mõistis Siricius hukka munk Jovinianuse, kes kritiseeris paastumist ja tsölibaati.

390 mõistis ta hukka Bonosuse.

Ta toetas Antiookia skismas Johannes Chrysostomose mõjutusel patriarhina Flavianost.

Ta taunis "Liber Pontificalise" järgi manilust.

Liturgilised otsused

Siricius oli üks esimesi paavste, kes olevat kasutanud tiitlit Pontifex Maximus.

Ta oli esimene paavst, kelle poolt välja antud dekreetide kohta on teavet. Ta kohustas, et paavsti dekreedid tuleb selle saajal saata edasi teistesse kogudustesse.

Ta saatis oma esimese dekreedi 10. veebruaril või 11. veebruaril 385 Tarragona piiskopile Himeriusele. "Liber Pontificalis" vahendab Siriciuse otsust piiskopile, et ketserlusest kristlikku osadusse tagasipöördunu saab koguduse täisliikmeks, kui piiskop asetab talle terve koguduse juuresolekul oma käed peale.

Ta sätestas, et diakoniks võib ordineerida isikuid 30-aastaselt, preestriks 40-aastaselt ja piiskopiks 50-aastaselt.

385 andis ta Thessaloníki piiskopile privileegi kinnitada Illüürias kõik piiskoplikud otsused.

6. jaanuaril 386 pidas ta Roomas sinodi, kus ta muuhulgas sätestas, et ühtki piiskoppi ei tohi ordineerida ilma paavsti loata, piiskopiks tuleb määrata väärikas vaimulik ning diakonid ja preestrid peavad pidama tsölibaati.

Jõulude tähistamisel eristas ta Kristuse sündimise püha (25. detsember) ja Issanda ilmumise püha (6. jaanuar).

Ordineerimised

"Liber Pontificalise" järgi ordineeris Siricius 31 preestrit, 16 diakonit ja 32 piiskoppi.

Traditsiooni järgi pühitses Siricius aastal 397 Šotimaa piiskopiks Niniani.

Suhted Hieronymuse ja Paulinusega

390 toetas Siricius Johannes Chrysostomost ja Rufinust Aquileiast, kes ei saanud Hieronymusega hästi läbi.

395 külastas Roomat Paulinus Nolast.

Uus kirik

390 pühitses Siricius sisse Rooma San Paolo kiriku.

Kirjad

Siriciuselt on teada 13 kirja.

Hinnang

Hieronymus iseloomustas Siriciust kui lihtsameelset inimest. Paulinus Nolast iseloomustas teda kui külmalt tagasihoidlikku vaimulikku.

Surm

Siricius suri 26. novembril 399 ja maeti Roomas San Silvestro kirikusse, "Liber Pontificalise" järgi aga Priscilla katakombidesse.

Siriciust austati algselt katoliku kirikus pühakuna, kuid Hieronymuse kriitika tõttu hiljem mitte. Benedictus XIV otsusega 1748 tunnustati teda taas pühakuna. Tema mälestuspäev on 26. november.

Teda austatakse pühakuna ka õigeusu kirikus.

Kirjandus

Neil Adkin: Pope Siricius' "Simplicity". "Vetera Christianorum" 33, 1996: 25–28.
Luis Manuel García García: El Papa Siricio († 399) y la significación matrimonial. J. I. Saranyana, "Hispania Christiana. Estudios en honor del Prof. Dr. José Orlandis Rovira". Pamplona, 1988: 123–138.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
P. Lafontaine: Remarques sur le prétendu rigorisme pénitentiel du pape Sirice. "Revue de l'Université d'Ottawa" 28, 1958: 31–48.
Liber Pontificalis.
Salvatore Meo: La verginità perpetua di Maria nella Lettera di Papa Siricio al Vescovo Anisio di Tessalonica. "Marianum" 25, 1963: 447–469.
Giancarlo Rocca: La perpetua verginità di Maria nella lettera di Papa Siricio ad Anisio vescovo di Tessalonica. "Marianum" 33, 1971: 293–306.
Teresa Sardella: Papa Siricio e i movimenti ereticali nella Spagna di Teodosio I. R. Teja Casuso, "Actas. Congreso Internacional La Hispania de Teodosio". Salamancia, 1997: 247–254.
Umbert Utro: Le immagini e il culto dei santi sui vetri dorati roman, durante il pontifcato Damaso e Siricio. P. Pasini, "387 D.C. – Ambrogio e Agostino – le sorgenti dell'Europa". Milano, 2003: 136–141.
Josep Vilella Masana: La "Epístola 1" de Siricio: estudio prosopográfico de Himerio de Tarragona. "Augustinianum" 44, 2004: 337–369.

Välislingid

Artikkel Siriciusest. (inglise keeles)
Siriciuse kirjad.

Eelnev Damasus I	Rooma paavst 384–399	Järgnev Anastasius I

v r Roomakatoliku kiriku paavstid
1.–4. sajand	Peetrus Linus Anacletus I Clemens I Evaristus Aleksander I Sixtus I Telesphorus Hyginus Pius I Anicetus Soter Eleutherus Victor I Zephyrinus Calixtus I Urbanus I Pontianus Anterus Fabianus Cornelius Lucius I Stephanus I Sixtus II Dionysius Felix I Eutychianus Caius Marcellinus Marcellus I Eusebius Miltiades Silvester I Marcus Julius I Liberius Damasus I Siricius Anastasius I
5.–8. sajand	Innocentius I Zosimus Bonifatius I Coelestinus I Sixtus III Leo I Suur Hilarius Simplicius Felix III Gelasius I Anastasius II Symmachus Hormisdas Johannes I Felix IV Bonifatius II Johannes II Agapetus I Silverius Vigilius Pelagius I Johannes III Benedictus I Pelagius II Gregorius I Suur Sabinianus Bonifatius III Bonifatius IV Adeodatus I Bonifatius V Honorius I Severinus Johannes IV Theodorus I Martinus I Eugenius I Vitalianus Adeodatus II Donus Agatho Leo II Benedictus II Johannes V Conon Sergius I Johannes VI Johannes VII Sisinnius Constantinus Gregorius II Gregorius III Zacharias Stephanus II Paulus I Stephanus III Hadrianus I Leo III
9.–12. sajand	Stephanus IV Paschalis I Eugenius II Valentinus Gregorius IV Sergius II Leo IV Benedictus III Nicolaus I Hadrianus II Johannes VIII Marinus I Hadrianus III Stephanus V Formosus Bonifatius VI Stephanus VI Romanus Theodorus II Johannes IX Benedictus IV Leo V Sergius III Anastasius III Lando Johannes X Leo VI Stephanus VII Johannes XI Leo VII Stephanus VIII Marinus II Agapetus II Johannes XII Leo VIII Benedictus V Leo VIII Johannes XIII Benedictus VI Benedictus VII Johannes XIV Johannes XV Gregorius V Silvester II Johannes XVII Johannes XVIII Sergius IV Benedictus VIII Johannes XIX Benedictus IX Silvester III Benedictus IX Gregorius VI Clemens II Benedictus IX Damasus II Leo IX Victor II Stephanus IX Nicolaus II Aleksander II Gregorius VII Victor III Urbanus II Paschalis II Gelasius II Calixtus II Honorius II Innocentius II Coelestinus II Lucius II Eugenius III Anastasius IV Hadrianus IV Aleksander III Lucius III Urbanus III Gregorius VIII Clemens III Coelestinus III Innocentius III
13.–16. sajand	Honorius III Gregorius IX Coelestinus IV Innocentius IV Aleksander IV Urbanus IV Clemens IV sedisvakants Gregorius X Innocentius V Hadrianus V Johannes XXI Nicolaus III Martinus IV Honorius IV Nicolaus IV sedisvakants Coelestinus V Bonifatius VIII Benedictus XI Clemens V sedisvakants Johannes XXII Benedictus XII Clemens VI Innocentius VI Urbanus V Gregorius XI Urbanus VI Bonifatius IX Innocentius VII Gregorius XII sedisvakants Martinus V Eugenius IV Nicolaus V Calixtus III Pius II Paulus II Sixtus IV Innocentius VIII Aleksander VI Pius III Julius II Leo X Hadrianus VI Clemens VII Paulus III Julius III Marcellus II Paulus IV Pius IV Pius V Gregorius XIII Sixtus V Urbanus VII Gregorius XIV Innocentius IX Clemens VIII
17.–20. sajand	Leo XI Paulus V Gregorius XV Urbanus VIII Innocentius X Aleksander VII Clemens IX Clemens X Innocentius XI Aleksander VIII Innocentius XII Clemens XI Innocentius XIII Benedictus XIII Clemens XII Benedictus XIV Clemens XIII Clemens XIV Pius VI Pius VII Leo XII Pius VIII Gregorius XVI Pius IX Leo XIII Pius X Benedictus XV Pius XI Pius XII Johannes XXIII Paulus VI Johannes Paulus I Johannes Paulus II
21. sajand	Benedictus XVI Franciscus Leo XIV