Pius VIII

Pius VIII
Pius VIII portree (Clemente Alberi, u 1830)
Sünninimi Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni
Valitsemisaja algus 31. märts 1829
Valitsemisaja lõpp 30. november 1830
Eelkäija Leo XII
Järeltulija Gregorius XVI
Vanemad Ottavio Castiglioni
Sanzia Ghislieri
Sünnikuupäev 20. november 1761
Sünnikoht Cingoli
Surmakuupäev 30. november 1830
Surmakoht Rooma
Maetud Vatikani grotid
Deviis Vir religiosus
Autogramm
Vapp

Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst aastatel 1829–1830. Ta oli 253. paavst.

Pius VIII huvitus numismaatikast. Paavstina kohustas ta onupojapoliitika vältimiseks oma sugulasi loobuma mõjukatest kirikuametitest.

Perekond, haridus ja varasem elukäik

Francesco Saverio Castiglioni sündis Cingolis krahvi Ottavio Castiglioni ja Sanzia Ghislieri kaheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus IV, tema emapoolsest suguvõsast pärines paavst Pius V.

Castiglioni õppis esmalt Osimos jesuiitide kolleegiumis, seejärel Bologna ülikoolis ja Rooma ülikoolis kanoonilist õigust. Ta kaitses 1785 doktorikraadi ja ordineeriti 17. detsembril 1785 preestriks. Castiglioni aitas oma õpetajal Giovanni Devotil koostada uurimistööd "Institutiones". 29. juulil 1808 vangistati Castiglioni Milanos, sest ta keeldus tunnustamast Napoleon I režiimi. Ta saadeti vangina Torinosse, sealt Paviasse ja 18. novembril 1813 taas Milanosse. Alles 16. juunil 1814 õnnestus tal pöörduda tagasi Montaltosse. Kardinal Castiglioni osales kahel konklaavil 1823–1829, ta oli mõlemal konklaavil soosituim kandidaat.

Varasemad ametid

Tegevus paavstina

1829. aasta konklaav

 Pikemalt artiklis 1829. aasta konklaav

24. veebruarist 31. märtsini 1829 toimunud Quirinali palees konklaavil osales 50 kardinali. Pius VIII oli mõõdukate fraktsiooni kandidaat. Valituks osutumise järel krooniti ta 5. aprillil kardinal Giuseppe Albani poolt. Oma paavstinime võttis ta Pius VII järgi.

Reformid Kirikuriigis

Pius VIII vähendas politsei mõjuvõimu Kirikuriigis. Ta rajas Vatikani kaasaegse postiteenistuse ja soovis ohjeldada karbonaaride liikumist.

Misjonitegevus

Pius VIII saatis Myanmari 18. juunil 1830 misjonäriks Frederic Cao.

Ta taunis 1829 piibliseltside tegevust.

Suhted kirikuinstitutsioonidega

Kuuria
Kardinalide kolleegiumi dekaan Giulio Maria della Somaglia, Bartolomeo Pacca
Riigisekretär Giuseppe Albani
Camerlengo Pietro Francesco Galeffi
Rooma kardinalvikaar Giacinto Placido Zurla

23. mail 1830 andis Pius VIII indulgentse Catherine Elizabeth McAuley rajatud Halastuseõdede kongregatsioonile.

Pius VIII andis 1829 indulgentse André-Hubert Fourneti rajatud Püha Risti tütarde kongregatsioonile (Soeurs des Filles de la Croix).

Välispoliitilised suhted

Pius VIII Rooma Peetri kirikus. Horace Emile Jean Vernet' maal (1829).

Pius VIII tunnustas 1830. aastal Prantsusmaal juulirevolutsiooniga võimule tulnud Louis-Philippe I seadusliku kuningana. Paavst andis kuningale austava tiitli "kõige kristlikum kuningas" (Rex Christianissimus). Pius VIII keeldus Kirikuriiki lubamast Prantsusmaalt põgenenud vaimulikke ja kohustas Prantsusmaa vaimulikkonda kuuletuma juulirevolutsiooni järel võimule tulnud režiimile.

Kui Preisimaa laiendas oma territooriumi katoliiklastega asustatud Vestfaalini, oli vaja selgitada katoliiklaste ja luterlaste vaheliste abielude seaduspärasus. Pius VIII kinnitas 25. märtsil 1830 kirjas "Litteris altero", et sellised abielud peaksid saama kiriku õnnistuse, seda juhul, kui on selge, et lapsed saavad katoliikliku kasvatuse. See erines Preisimaa valitsuse arvamusest, kus tunnustati kiriklikku kuuluvust vastavalt isa soovile. Pius VIII tihendas suhteid Türgis elavate armeenlastega. Ta nõudis Türgi sultanilt armeenlastele suuremaid õigusi ning rajas İstanbulis armeenia riitust kasutava peapiiskopkonna.

Pius VIII tunnustas 1830 USA piiskoppide sinodi otsust.

Pius VIII ei soosinud revolutsioonilisi liikumisi Iirimaal, Poolas ja Belgias.

29. septembril 1830 avaldatud kirjas kajastas ta riigipöördega võimule tulnud türanni tapmise õiguspärasust.

Entsüklikad

  • "Traditi humilitati" 24. mai 1829

Teoloogilised vaidlused

25. märtsil 1830 avaldatud kirjas "Litteris altero" mõistis Pius VIII hukka vabamüürluse mõju haridusele.

Ta toetas Antonio Rosmini teoloogilisi vaateid ja andis 1829. aastal talle audientsi.

Liturgilised otsused

8. mail 1830 tunnustas Pius VIII Kõige Pühama Lunastaja püha pidamist 23. oktoobril.

5. juulil 1830 tunnustas ta Mar Hannat legitiimse Kaldea patriarhina. Pius VIII kuulutas 20. augustil 1830 Bernard Clairvaux'st Kiriku doktoriks.

Loodud piiskopkonnad

Beatifikatsioonid

Pius VIII kuulutas 23. detsembril 1829 õndsaks Benincasa Montichiellost ja 24. aprillil 1830 Clara Gambacorta.

Kardinalide pühitsemised

Pius VIII pühitses 6 kardinali 3 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 prantslane. 15. märtsil 1830 pühitses ta kardinaliks 8 isikut in pectore, kuid nende nimed jäid avalikustamata.

  1. konsistoorium 27. juuli 1829
    1. Remigio Crescini
    2. Cesare Nembrini Pironi Gonzaga
  2. konsistoorium 15. märts 1830
    1. Raffaele Mazio
    2. Domenico de Simone
    3. Thomas Weld
  3. konsistoorium 5. juuli 1830
    1. Louis François-Auguste de Rohan Chabot

Tervis ja surm

Pius VIII-l olid uurised kaelal ja põlvedel, tema keha oli kaetud mädavillidega, mis põhjustasid talle vaevusi. Ta suri 31. novembril 1830 ja maeti 6. detsembril. 5. juunil 1846 maeti tema säilmed ümber. Vürst Agostino Chigi märkmete alusel on oletatud paavsti mürgitamist, kuid teised allikad seda ei kinnita.

Pius VIII valitses 1 aasta ja 8 kuud. See oli lühim valitsemisaeg pärast Aleksander VIII-t, hiljem on veel vähem valitsenud Johannes Paulus I.

Pius VIII kultuuriloos

Pius VIII reorganiseeris Bologna ülikooli teaduste akadeemia. Pietro Tenerani rajas Pius VIII hauamonumendi. Paavsti on maalil kujutanud kunstnik Horace Emile Jean Vernet.

Viited

Kirjandus

Välislingid

Eelnev
Leo XII
Rooma paavst
1829–1830
Järgnev
Gregorius XVI