Sixtus II

Sixtus II oli paavst 257–258. Ta oli 24. paavst.

Sixtus II oli "Liber Pontificalise" järgi Kreekast pärit filosoof. 5. sajandil tõlkis Rufinus ladina keelde pütaagorlase Sextiuse sententsid, keda Rufinus samastas paavstiga, mis tekitas järgnenud sajanditel tõlgitud teose autorsuse osas segadust.

"Liber Pontificalis" märgib, et Stephanus I usaldas vangistuses kiriku finantsasjad Sixtuse hoolde.

Sixtus II sai paavstiks Rooma keiser Valerianuse esimese kristlaste tagakiusamise ajal 30. augustil või 31. augustil 257 ja temast sai esimene paavst, kes kandis ühe eelmise paavsti (Sixtus I) nime. Kartaago piiskopi Cyprianuse biograaf Pontius on teda iseloomustatud hea ja rahumeelse vaimulikuna (bonus et pacificus sacerdos). "Liber Pontificalise" järgi oli ta ametis 2 aastat 11 kuud ja 6 päeva.

Sixtus II ajal jätkus skisma vastupaavst Novatianusega. Sixtus II järgis vaidluses ketserite taasristimise üle Stephanus I eeskujul Rooma traditsiooni, kuid ta tunnustas ka erinevaid praktikaid, mistõttu Stephanus I ajal halvenenud Rooma koguduse suhted Väike-Aasia kogudustega paranesid Sixtuse ajal. Tema nõuandjateks said presbüterid Dionysius, Philemon ja Aleksandria piiskop Dionysios, kes saatis talle kirja, milles kajastatakse Stephanus I ajal toimunud sündmusi. Sixtus II suhtles Kartaago piiskopi Cyprianusega.

Tema ajal peideti Peetruse ja Pauluse säilmed San Sebastiano katakombidesse. Saanud teada Cyprianuse märtrisurmast, olevat Sixtus hüüdnud: "Deo Gratias!"

Varem omistati Sixtusele 3. sajandi kirjutis "Ad Novatianum", kuid nüüd peetakse selle autoriks samanimelist filosoofi. Ainus nüüdisajal Sixtusele omistatav kirjutis on armeeniakeelne tõlge Aleksandria piiskopile Dionysiosele saadetud kirjast, milles Sixtus II kaitseb ristimist, kui selle käigus on kasutatud kolmainsuse vormelit. Ta soovitas tunnustada ristituks ka isikut, kellel on tungiv soov ristimist saada, kuid keda ei saa eri põhjustel ristida.

Ta ordineeris 4 presbüterit, 7 diakonit ja 2 piiskoppi.

Sixtus II suri märtrisurma 6. augustil 258 keiser Valerianuse teise kristlaste tagakiusamise ajal. Kui Sixtus II pidas Praetextatuse katakombides paavstitoolil istudes missat, lõid katakombidesse tunginud sõdurid tal pea maha. Seejärel tapeti samas kohas diakonid Januarius, Magnus, Vincentius ja Stephanus. Diakonid Agapitus ja Felicissimus tapeti samal päeval ja diakon Laurentius 10. augustil. Traditsiooni järgi kohtusid Sixtus II ja Laurentius vahetult enne paavsti tapmist ja Sixtus II andis Laurentiusele üle koguduse raha. Sixtuse verine tool asetati hiljem altari taha kabelisse. Sixtus II märtrisurmast on levinud ka teine, Prudentiuse lugu, kes väitis, et Sixtus II löödi risti, kuid tema väidet ei peeta faktidele tuginevaks. Sixtus II nimi on lisatud missakaanonisse ja Damasus I koostas tema mälestuseks epitaafi. "Liber Pontificalise" järgi maeti ta San Callisto katakombidesse.

Raffael kujutas teda oma maalil "Sixtuse madonna".

Sixtus II austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 7. august. Sixtust on kujutavas kunstis kujutatud koos Ristija Johannese või Laurentiusega, vahel aga ulatamas Laurentiusele kotti koguduse rahaga.

Kirjandus

Giuseppe Bonaviena. "Varii frammenti di carmi damasiani: I. Carme alla tomba dei quattro ss. martiri diaconi di s. Sisto II". "Nuovo bullettino di archeologia cristiana" 16, 1910: 227–252.
Peter Corssen. "Der Schauplatz der Passion des römischen Bischofs Sixtus II". "Zeitschrift für die Neutestamentliche Wissenschaft" 16, 1915: 147–166.
Enrica Follieri. "Antiche chiese romane nella Passio greca di Sisto, Lorenzo ed Ippolito". "Rivista di Studi Bizantini e Neoellenici" 17–19, 1980–1982: 43–71.
Adolf von Harnack. "Über eine bisher nicht erkannte Schrift des Papstes Sixtus II." Leipzig, 1895.
Patrick Healy. "The Valerian Persecution". Boston, New York, 1905.
J. N. D. Kelly. "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
"Liber Pontificalis".
Lucrezia Spera. "Luoghi del martirio di papa Sisto II sulla via Appia". "Rendiconti. Pontificia Accademia Romana di Archeologia" 73 (2000/2001): 101–128.
Giovanni Nino Verrando. "Alla base e intorno alla più antica Passio dei santi Abdon e Sennes, Sisto, Lorenzo ed Ippolito". "Augustinianum" 30, 1990: 145–187.
Giovanni Nino Verrando. ""Passio SS. Xysti Laurentii et Yppoliti". La trasmissione manoscritta delle varie recensioni della cosiddetta Passio vetus". "Recherches Augustiniennes" 25, 1991: 181–221.

Välislingid

Eelnev Stephanus I	Rooma paavst 257–258	Järgnev Dionysius

v r Roomakatoliku kiriku paavstid
1.–4. sajand	Peetrus Linus Anacletus I Clemens I Evaristus Aleksander I Sixtus I Telesphorus Hyginus Pius I Anicetus Soter Eleutherus Victor I Zephyrinus Calixtus I Urbanus I Pontianus Anterus Fabianus Cornelius Lucius I Stephanus I Sixtus II Dionysius Felix I Eutychianus Caius Marcellinus Marcellus I Eusebius Miltiades Silvester I Marcus Julius I Liberius Damasus I Siricius Anastasius I
5.–8. sajand	Innocentius I Zosimus Bonifatius I Coelestinus I Sixtus III Leo I Suur Hilarius Simplicius Felix III Gelasius I Anastasius II Symmachus Hormisdas Johannes I Felix IV Bonifatius II Johannes II Agapetus I Silverius Vigilius Pelagius I Johannes III Benedictus I Pelagius II Gregorius I Suur Sabinianus Bonifatius III Bonifatius IV Adeodatus I Bonifatius V Honorius I Severinus Johannes IV Theodorus I Martinus I Eugenius I Vitalianus Adeodatus II Donus Agatho Leo II Benedictus II Johannes V Conon Sergius I Johannes VI Johannes VII Sisinnius Constantinus Gregorius II Gregorius III Zacharias Stephanus II Paulus I Stephanus III Hadrianus I Leo III
9.–12. sajand	Stephanus IV Paschalis I Eugenius II Valentinus Gregorius IV Sergius II Leo IV Benedictus III Nicolaus I Hadrianus II Johannes VIII Marinus I Hadrianus III Stephanus V Formosus Bonifatius VI Stephanus VI Romanus Theodorus II Johannes IX Benedictus IV Leo V Sergius III Anastasius III Lando Johannes X Leo VI Stephanus VII Johannes XI Leo VII Stephanus VIII Marinus II Agapetus II Johannes XII Leo VIII Benedictus V Leo VIII Johannes XIII Benedictus VI Benedictus VII Johannes XIV Johannes XV Gregorius V Silvester II Johannes XVII Johannes XVIII Sergius IV Benedictus VIII Johannes XIX Benedictus IX Silvester III Benedictus IX Gregorius VI Clemens II Benedictus IX Damasus II Leo IX Victor II Stephanus IX Nicolaus II Aleksander II Gregorius VII Victor III Urbanus II Paschalis II Gelasius II Calixtus II Honorius II Innocentius II Coelestinus II Lucius II Eugenius III Anastasius IV Hadrianus IV Aleksander III Lucius III Urbanus III Gregorius VIII Clemens III Coelestinus III Innocentius III
13.–16. sajand	Honorius III Gregorius IX Coelestinus IV Innocentius IV Aleksander IV Urbanus IV Clemens IV sedisvakants Gregorius X Innocentius V Hadrianus V Johannes XXI Nicolaus III Martinus IV Honorius IV Nicolaus IV sedisvakants Coelestinus V Bonifatius VIII Benedictus XI Clemens V sedisvakants Johannes XXII Benedictus XII Clemens VI Innocentius VI Urbanus V Gregorius XI Urbanus VI Bonifatius IX Innocentius VII Gregorius XII sedisvakants Martinus V Eugenius IV Nicolaus V Calixtus III Pius II Paulus II Sixtus IV Innocentius VIII Aleksander VI Pius III Julius II Leo X Hadrianus VI Clemens VII Paulus III Julius III Marcellus II Paulus IV Pius IV Pius V Gregorius XIII Sixtus V Urbanus VII Gregorius XIV Innocentius IX Clemens VIII
17.–20. sajand	Leo XI Paulus V Gregorius XV Urbanus VIII Innocentius X Aleksander VII Clemens IX Clemens X Innocentius XI Aleksander VIII Innocentius XII Clemens XI Innocentius XIII Benedictus XIII Clemens XII Benedictus XIV Clemens XIII Clemens XIV Pius VI Pius VII Leo XII Pius VIII Gregorius XVI Pius IX Leo XIII Pius X Benedictus XV Pius XI Pius XII Johannes XXIII Paulus VI Johannes Paulus I Johannes Paulus II
21. sajand	Benedictus XVI Franciscus Leo XIV