Gregorius XII

Gregorius XII
Sünninimi Angelo Correr
Valitsemisaja algus 30. november 1406
Valitsemisaja lõpp 4. juuli 1415
Eelkäija Innocentius VII
Järeltulija Martinus V
Sünnikuupäev 1325 ?
Sünnikoht Veneetsia
Surmakuupäev 18. oktoober 1417
Surmakoht Recanati
Maetud Concattedrale di San Flaviano
Vapp

Gregorius XII (Angelo Correr; ka Angelo Coraria, Angelo Corrario või Angelo Corraro, 1325 ? – 18. oktoober 1417) oli paavst 1406–1415. Ta oli 205. paavst. Ta oli neljas ja viimane paavst suure skisma ajal.

Angelo Correr sündis Veneetsias 1325. aastal või 1335. aasta paiku aadlik Niccolò di Pietro Correri ja tema naise Polissena peres. Correr õppis teoloogiat ja sai magistrikraadi.

Ametid

1406. aasta konklaav

Gregorius XII valiti paavstiks 30. novembril 1406 Roomas ja krooniti 19. detsembril kardinal Rinaldo Brancaccio poolt. Ta oli paavstiks saades vanim isik pärast Gregorius IX-t.

18.–30. novembrini 1406 toimunud konklaavil osales 14 kardinali, kes andsid vande, et teevad valituks osutumise korral kõik selleks, et skismat likvideerida. Samuti lubas neist igaüks, et ei määra ametisse uusi kardinale ja alustab vastupaavstiga kolme kuu jooksul läbirääkimisi, et lõpetada skisma.

1406. aasta konklaavil osalenud kardinalid

  1. Angelo Acciaioli
  2. Angelo d'Anna de Sommariva
  3. Rinaldo Brancaccio
  4. Antonio Calvi
  5. Corrado Caraccioli
  6. Oddone Colonna
  7. Angelo Correr
  8. Antonio Gaetani
  9. Jean Gilles
  10. Landolfo Maramaldo
  11. Giovanni de' Migliorati
  12. Enrico Minutoli
  13. Giordano Orsini
  14. Pietro Stefaneschi

Suur skisma

 Pikemalt artiklis Suur skisma

Gregorius XII kuulutas paavstiks saades oma valmisolekut skisma likvideerimiseks. Ta saatis delegatsiooni vastupaavst Benedictus XIII juurde, kellega lepiti kokku, et Gregorius XII ja Benedictus XIII kohtuvad Savonas hiljemalt 1. novembril 1407. Gregorius XII siirdus 1407 Riminisse, kuid hakkas kahtlema Savonasse minekus, sest vastupaavst keeldus andmast lubadust oma tagasiastumiseks, mistõttu plaanitud kohtumine ei leidnud aset. Paavst siirdus Luccasse, kus pidas 4. mail 1408 kardinalidega nõu tekkinud olukorra üle, keelates kardinalidel linnast ilma tema loata lahkuda.

Paavsti nõudest hoolimata siirdusid Savona kohtumise läbikukkumise järel mitmed kardinalid Pisasse, kus nad pidasid kirikukogu. Paavst kutsuti Pisasse, kuid ta keeldus sinna minemast, kuna see kirikukogu polnud tema poolt ametlikult kokku kutsutud ja selle volitused olid seega ametlikult kehtetud. Pisas süüdistati nii Gregoriust kui Benedictust mitmes punktis, mille peale Gregorius XII taunis oma tagasiastumise kohta tehtud ettepanekuid kui ketserlikke. Teda toetasid Pisas Saksa kuninga Ruprechti saadikud ja Carlo Malatesta. 5. juunil 1409 tagandati Pisa kirikukogu otsusega ametist nii Gregorius XII kui ka Benedictus XIII kui "skismaatikud, ketserid ja vandemurdjad" ning 26. juunil valiti paavstiks Aleksander V.

Gregorius XII toetajateks jäid Napoli, Saksamaa, Ungari ja Baieri. Gregorius XII avas 6. juulil 1409 oma kirikukogu Cividale del Friulis, kus ta ekskommunitseeris nii Aleksander V kui Benedictus XIII. 6. septembril 1409 lahkus ta Cividale del Friulist Gaetasse, kust ta 31. oktoobril 1411 pagendati.

Kui Konstanzi kirikukogul arutati taas skisma lõpetamist, alustati Gregorius XII-ga läbirääkimisi. Paavst ei tunnustanud kirikukogu, kuna see polnud tema poolt kokku kutsutud. Kirikukogule juriidilise staatuse saamiseks veendi paavsti andma vastavat luba ja seejärel veendi teda tagasi astuma. Kardinal Giovanni Domenici luges 4. juulil 1415 kardinalidele ette Gregorius XII loa oikumeenilise kirikukogu tegevuse kohta ning seejärel teatas Carlo Malatesta paavsti tagasiastumisest.

Suhted kirikuinstitutsioonidega

Gregorius XII andis 1408. aastal olivetaanide käsutusse Padova Santa Giustina kloostri.

Teoloogilised vaidlused

Gregorius XII saatis 1408. aastal seoses John Wycliffe'i vaadete levimisega Tšehhis kirja Praha peapiiskopile.

Uued piiskopkonnad

Gregorius XII kultuuriloos

Gregorius XII kinnitas 1408. aastal Siena ülikooli privileegid.

Onupojapoliitika

Gregorius XII määras oma venna Filippo Correri poja Antonio Correri kardinaliks.

Gregorius XII õde Beriola abiellus Angelo Condulmeriga. Nende poeg Gabriele Condulmer sai kardinaliks.

Gregorius XII õde Caterina abiellus Bartolomeo Barbarigoga. Nende poeg Angelo Barbarigo sai kardinaliks.

Uued kardinalid

Gregorius XII pühitses 14 kardinali 2 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Eugenius IV. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 poolakas.

  1. konsistoorium 9. mail 1408
    1. Antonio Correr
    2. Gabriele Condulmer (Eugenius IV)
    3. Giovanni Dominici
    4. Giacopo del Torso
  2. konsistoorium 19. septembril 1408
    1. Angelo Barbarigo
    2. Bandello Bandelli
    3. Ludovico Bonito
    4. Angelo Cino
    5. Matthäus von Kraków
    6. Luca Manzoli
    7. Pietro Morosini
    8. Ottaviano Ottaviani
    9. Philip Repington
    10. Vicente de Ribas

Tagasiastumine ja surm

Gregorius XII astus 4. juulil 1415 ametist tagasi. Hiljem on ametist tagasi astunud Benedictus XVI. Gregorius määrati seejärel Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopiks ja legaadiks Anconas. Temast oleks uue paavsti valimise järel saanud katoliku kirikus paavsti järel tähtsuselt teine isik, kuid ta ei tohtinud osaleda konklaavil.

Gregorius XII suri 18. oktoobril 1417 Recanatis ja ta maeti Recanati katedraali.

Viited

  1. 1 2 Salembier, Louis (1912). "Western Schism. Catholic Encyclopedia".
  2. ↑ Kirsch, Johann Peter (1910). "Pedro de Luna. Catholic Encyclopedia".
  3. ↑ Benigni, Umberto (1910). "Lucca. Catholic Encyclopedia".
  4. ↑ Salembier, Louis (1911). "Council of Pisa. Catholic Encyclopedia".
  5. ↑ Peterson, John Bertram (1907). "Alexander V. Catholic Encyclopedia".
  6. ↑ Benigni, Umberto (1909). "Gaeta. Catholic Encyclopedia".
  7. ↑ Shahan, Thomas (1908). "Council of Constance. Catholic Encyclopedia".
  8. ↑ Ott, Michael (1908). "Pope Martin V. Catholic Encyclopedia".
  9. ↑ Almond, Joseph Cuthbert (1911). "Olivetans. Catholic Encyclopedia".
  10. ↑ Alston, George Cyprian (1907). "The Benedictine Order. Catholic Encyclopedia".
  11. ↑ Wilhelm, Joseph (1910). "Jan Hus. Catholic Encyclopedia".
  12. ↑ Benigni, Umberto (1912). "Siena. Catholic Encyclopedia".
  13. ↑ Benigni, Umberto (1912). "University of Siena. Catholic Encyclopedia".
  14. ↑ Fanning, William (1907). "Abdication. Catholic Encyclopedia".

Allikad

Kirjandus

Välislingid

Eelnev
Innocentius VII
Rooma paavst
1406–1415
Järgnev
Martinus V