Eesti Vabariigi teaduspreemia

Riigi teaduspreemiate kätteandmine 2021. aastal Eesti Teaduste Akadeemia saalis

Eesti Vabariigi teaduspreemia, ka riigi teaduspreemia, algtähiseks on 20. august 1990, mil võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus "Eesti Vabariigi preemiate asutamise kohta". Selle määrusega kehtestati igal aastal teaduse, majanduse ja kultuuri valdkonnas viie preemia väljaandmine. Teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Preemiad antakse laureaatidele välja Eesti Vabariigi aastapäeval.

Alates 2004. aastast võib määrata teaduspreemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava, uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest võib igal aastal määrata kaks preemiat ning aastapreemia võib määrata eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades täppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia, tehnikateadused, arstiteadus, geo- ja bioteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused.

Riigi teaduspreemiate väljaandmist reguleerib "Riigi teaduspreemiate põhimäärus".

Aastatel 1997–2014 andis Eesti Teaduste Akadeemia välja kogumikku "Eesti Vabariigi teaduspreemiad" ja alates 2015. aastast annab välja kogumikku "Eesti Vabariigi preemiad".

Teaduspreemia laureaate

1991

1992

1993

1993. aastal jagati teaduspreemiad nelja valdkonda:

  1. täppisteadused,
  2. meditsiin ja põllumajandusteadused,
  3. humanitaar- ja sotsiaalteadused ning pedagoogika
  4. tehnikateadused.
  5. Majandusteadused võisid pretendeerida eraldi antavatele majanduspreemiatele.

1994

1994. aastal kehtestas Vabariigi Valitsus, et igal aastal määratakse üks riigi teaduspreemia "pikaajalise teadustöö tulemuste eest teadlasele või teadlaste kollektiivile" ning eelmise aasta parimate teadustulemuste esiletõstmiseks viis aastapreemiat järgmistes teadusvaldkondades:

  1. täppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia;
  2. tehnikateadused;
  3. arstiteadus;
  4. geo- ja bioteadused ning põllumajandusteadused;
  5. sotsiaal- ja humanitaarteadused (sh majandusteadused).

1995

1996

1997

Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Viktor Palm.

Aastapreemiad:

1998

Preemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Juhan Peegel.

Aastapreemiad:

1999

Preemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Pavel Bogovski.

Aastapreemiad:

2000

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Endel Lippmaa.

Aastapreemiad:

2001

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Karl Rebane.

Aastapreemiad:

2002

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai akadeemik Erast Parmasto.

Aastapreemiad:

2003

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele otsustati edaspidi anda pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest välja kaks preemiat. Need preemiad said akadeemik Jaan Einasto ja akadeemik Ain-Elmar Kaasik.

Aastapreemiad:

2004

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Tšeslav Luštšik ja Sulev Vahtre.

Aastapreemiad:

2005

preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ea Jansen ja akadeemik Ilmar Koppel.

Aastapreemiad:

2006

Riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest määrati kollektiivile koosseisus Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold, Tiit Anupõld tööde eest teemal "Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine".

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Lembit Allikmets ja akadeemik Mihkel Veiderma.

Aastapreemiad:

2007

Riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava avastuse eest määrati kollektiivile koosseisus Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Enn Saar ja Erik Tago töö eest teemal "Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur".

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ülo Kaasik ja Ants Viires.

Aastapreemiad:

2008

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Valdek Kulback ja Tiina Talvik.

Aastapreemiad:

2009

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Dimitri Kaljo ja Kalju Kask.

Riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest sai kollektiiv koosseisus Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton, Andrei Errapart töö "Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses" eest;

Aastapreemiad:

2010

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Marika Mikelsaar ja akadeemik Arvo Ots.

Aastapreemiad:

2011

Preemiad pikaajalise teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Vladimir Hižnjakov ja akadeemik Ülo Lille.

Aastapreemiad:

2012

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Ülo Lumiste ja Heidi-Ingrid Maaroos.

Aastapreemiad:

2013

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Maie Kalda ja akadeemik Enn Mellikov.

Aastapreemiad:

2014

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ain Heinaru ja Enn Tarvel.

Aastapreemiad:

2015

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Jüri Engelbrecht ja akadeemik Anto Raukas

Aastapreemiad:

2016

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Ülo Lepik ja akadeemik Raimund-Johannes Ubar

Aastapreemiad:

2017

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Enn Tõugu ja akadeemik Gennadi Vainikko.

Aastapreemiad:

2018

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Mall Hiiemäe ja akadeemik Agu Laisk.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovatiivse tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogia" eest sai preemia Ahto Buldas.

Aastapreemiad:

2019

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Anne Luik ja akadeemik Peeter Saari.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö „BNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest sai preemia akadeemik Mart Ustav.

Aastapreemiad:

2020

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000.- eurot) said Tartu Ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur, molekulaarbioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor, akadeemik Jüri Allik.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest sai teaduspreemia (50 000.- eurot) Genoomika instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor, akadeemik Andres Metspalu Eesti Geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti Genoomiprojekti algatamise eest;

Aastapreemiad (à 20 000.- eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said

2021

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said meditsiinidoktor professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said

2022

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur dr Ingrid Rüütel ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said

2023

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said

2024

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ja akadeemik, Tartu Ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said

2025

Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (65 000 eurot) eest: Leo Võhandu (Tallinna Tehnikaülikool)

Teaduse aastapreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (a´ 20 000 eurot):

Vaata ka

Viited

Välislingid